Rahvaliitlane Jaak Allik muretseb uue kooliseaduse valguses maagümnaasiumite kadumise pärast ning pakub välja lahenduse, mis aitaks maakoole säilitada.
Allik: maagümnaasiumid tuleks säilitada
10. veebruar 2009, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allik rääkis Postimees.ee'le, et täna riigikogus arutlusele tulev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lähtub õpilaste arvu vähenemisest - järgmise nelja aasta jooksul kaob gümnaasiumi klassikomplektidest pea iga kolmas. Samas ei vaata eelnõu tulevikku, kus õpilaste arv jälle kasvama hakkab, leidis Allik.
Alliku sõnul võiks selgemalt vahet teha gümnaasiumi ja keskkooli vahel. Gümnaasium võiks olla 4-6 paralleeliga kool, kus oleks ainult 10.-12. klass ning peaeesmärgiks lõpetamisel ülikooli pääsemine. Selliseid koole võiks igas väiksemas maakonnas olla üks, arvas Allik.
Samas võiks maapiirkondadesse alles jääda keskkoolid, kus lisaks kohustuslikult 63 kursusele 33 vabaainekursuse käigus pakutaks mõnele konkreetsele kutsele üleminekut aitavat õpet.
Allik tõi näieks Abja keskkooli, kus mitmeid aastaid on ette valmistatud töötajaid Eesti piirivalvele. Selline spetsialiseeritud keskkool võiks olla koos põhikooliosaga ning ainult ühe klassiga keskkoolis, praegune seadus eeldab keskkooliastmes koolis reeglina kolme paralleelklassi olemasolu ning põhikooli- ja keskkooliastme eraldamist.
Alliku sõnul võiks üks koht, kust rohkemate koolide ülalpidamiseks raha saada, olla kaitsekulutused. Eesti praegused kaitsekulud on võrreldes näiteks Soome 1,4 protsendiga SKTst või Leedu ja Läti 1 protsendiga ebaproportsionaalselt kõrged, leidis Allik.
Eesti riigieelarvele on 2 protsendi SKT kaitsekuludeks kulutamise eesmärk eriti koormav ka sel põhjusel, et meie maksukoormus on võrreldes teiste riikidega madalam, mistõttu kaitsekulud moodustavad riigieelarvest võrreldes teiste riikidega suurema osa, ütles Allik.