UURINGU TULEMUSED: noori toetavad tugisüsteemid peaksid olema ameti- mitte isikupõhised

Copy
Foto: Erakogu

Eesti haridussüsteemi eesmärk aastani 2035 on tagada, et kõigil noortel oleksid vajalikud teadmised ja oskused, et edukalt areneda nii isiklikus kui ka tööalases elus. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamisel on aga tõsiseks takistuseks noorte varajane haridussüsteemist lahkumine.

Sageli viib see töötuse ja sotsiaalse tõrjutuseni, mis omakorda mõjutab kogu ühiskonda. Võrumaal on selle probleemi lahendamiseks käivitatud uuenduslik LÕIM-projekt, mille eesmärk on ennetada noorte koolist väljalangemist läbi koostöömudelite ja tõhusa muutuste juhtimise.

Uurimustöö LÕIM-projekti koosloome protsessist

LÕIM-projekt keskendus integreeritud teenuste pakkumisele, mis tuginevad varajasele sekkumisele ja noorte individuaalsetele vajadustele. Projekti raames loodi ja piloteeriti erinevaid teenusemudeleid, kaasates kohalike omavalitsuste, koolide ja erinevate noortega töötavate spetsialiste, kes ühiselt loovad piirkonna laste ja noorte heaolu arengueesmärgid ja omavahelise tegevusplaani.

Koos tegutsemise eesmärk oli vähendada noorte koolist väljalangemist ning pakkuda neile varajast ja vajalikku tuge. Projekti protsess andis hea võimaluse analüüsida, millised on koosloomes juhitud muutuste toetavad ja takistavad tegurid. Katriine-Maria Orula koostas Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekava raames läbi uurimustöö „Muutuste juhtimine koosloome protsessis LÕIM-projekti näitel“.

Selged rollid ja regulaarne suhtlus

Uurimistulemused näitasid, et edukas muutuste juhtimine sõltub mitmetest olulistest teguritest. Strateegilise tegevuskava loomine ning tihe koostöö koolidega osutusid võtmetähtsateks varajase märkamise ja sekkumise puhul.

Selged rollid ja vastutusalad, koordinaatori rolli olulisus ning valdkondadeülene koostöö tagasid, et kõik osapooled töötasid ühtse eesmärgi nimel. Regulaarsed koosolekud ja infovahetussüsteemid aitasid hoida kõiki osapooli kursis ja võimaldasid ühtset lähenemist noorte toetamisel.

Kaasav juhtimisstiil, kollektiivne vastutus ja avatud suhtlemine on olulised tegurid, et luua töökeskkond, kus igaüks tunneb end väärtuslikuna ja kaasatuna. “Arutelu ja dialoog on olulised. Oodatakse lahendusi väljastpoolt, kuid tihti peavad lahendused tulema seestpoolt, toetatuna selgete juhistega”, leiab vastkaitstud magistritööst ühe vastaja tähelepaneku.

Kommunikatsiooni ja suhtlemisoskuste arendamine ning coachiva suhtlemise ja taastava õiguse koolitused aitasid parandada koostööd ja lahendada konflikte. Näiteks vastas üks intervjueeritavatest, et üks potentsiaalne väljalangeja, kelle puhul neid tehnikaid rakendati, ei langenudki lõpuks välja ja lõpetas kooli. Täheldati ka seda, et taastava õiguse meetodid ja põhimõtted on ideaalsed nii noortele kui täiskasvanutele, konfliktide lahendamisel.

Arendamist vajavad valdkonnad

Omavalitsustes on juba toimivad süsteemid ja kokkulepped, mis teevad esmase koostöö võimalikuks. Selleks, et muutuste protsess oleks koosloomes edukalt juhitud, on vajalik ühtlustada teadmised ja arusaamised protsessist, sh muutuste disaini protsessist ja leppida kokku strateegiline kommunikatsioon.

Erinevaid võrgustike liikmeid kaasav koosloome protsess on tundlik inimeste vahetusele. See tekitab segadust ja tõstatab vajaduse tugevdada süsteemi, mis põhineks pigem ametipõhistele rollidele, kui inimeste isikuteni nende rollide täitjatena. Süsteemse toimimise aluseks on ühtne dokumentatsioon ja kokkulepped tegevuseks andmekaitsepiirangute olustikus.

Muutuste protsess, mis toimib koosloomes vajab kindlat kohaliku omavalitsuse tasandi koordineerimisprotsessi, mille puudumine võib kaasa tuua segaduse osapooltes. Vastajad tõdesid, et selgus ja koordineerimine on valdkonnad, kus on alati arenguruumi.

Protsessi tuleb toetada koolituste ja tööalase toega, mis on tagatud kõikide valdkondade esindajatele ühtselt. Oluline on toetada meeskonna- ja võrgustikutöö oskusi ning toetada personali vaimse tervise heaolu. Tegevused, mis toetavad ka koosloome osapoolte autonoomsust ja initsiatiivi oma rollis vastutust võtta aitavad suurendada protsesside edukust ning lastele ja noortele pakutava toe efektiivsust. Protsessi osapooled puutuvad oma töös palju kokku nii skeptiliste hoiakutega kui ka vastuseisuga, millega toimetulekut saab toetada tugevama teadlikkuse, hea kommunikatsiooni ning enesehoiu praktikatega.

Varajane ja süsteemne sekkumine

Protsessi analüüs näitas selgelt, et tõhus muutuste juhtimine ja koostöömudelite rakendamine on kriitilise tähtsusega varajase haridussüsteemist lahkumise ennetamisel. Eduka koostöö ja koosloome saavutamiseks on oluline arendada strateegiaid, mis keskenduvad varajasele sekkumisele, tagada selged rollijaotused ja vastutusalad, luua integreeritud andmevahetussüsteemid ning toetada personali pidevat arengut ja vaimset tervist.

Uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit haridus-, sotsiaal- ja noorsootöö valdkondade esindajatele ning kohalikele omavalitsustele, kes plaanivad ellu viia protsesse, mille eelduseks on koosloome põhimõtted ja tulemuseks mitte vaid juhtumite lahendamine, vaid ka muutuste juhtimine efektiivsema töö saavutamiseks. Tõhus koostöö ja koostöömudelite rakendamine toob riskide märkamise ja nende jagamise varasemaks ja võib oluliselt vähendada noorte varajast haridussüsteemist lahkumist ning aidata neil edukalt ühiskonda ja tööturule integreeruda.

Koosloome protsessis muutuse juhtimise edu seisneb selle mitmetasandilises lähenemises, kus erinevate valdkondade esindajad teevad tõhusat võrgustikutööd mitte vaid juhtumikorralduses, vaid ka muutuste juhtimises. Seejuures on oluline, et erinevad osapooled alates õpilastest, lapsevanematest ja õpetajatest kuni kohalike omavalitsuste esindajate ja teiste kogukonna liikmeteni on aktiivselt protsessi osapooled. Kaasatuse ja osaluse toetamine mitte ainult ei suurenda programmide tõhusust, vaid aitab kaasa ka laiemate sotsiaalsete ja hariduslike eesmärkide saavutamisele. Tulevikusuunad peaksid jätkama koosloome ja kaasatuse süvendamist, keskendudes tõenduspõhistele lähenemistele ja kogukonna osalusele.

Nii võibki LÕIM-projektist kujuneda eeskujulik mudel, kuidas koostöö ja tõhus muutuste juhtimine võivad pakkuda lahendusi keerulistele sotsiaalsetele probleemidele. Võrumaal algatatud projekt näitab, et kui erinevad osapooled teevad koostööd ja pühenduvad ühisele eesmärgile, on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi, mis mõjutavad positiivselt noorte tulevikku ja kogu ühiskonda. Erinevate valdkondade kogukondlik koosloome vajab toimimiseks ühiseid väärtusi, eesmärke ja ressursside jaotust, kuid selle oluliseks eelduseks on avatud hoiak ja pühendumus.

LÕIM projekt viidi ellu Võru maakonna perioodil 2022-2024 Võrumaa Omavalitsuste Liidu koordineerimisel kõiki maakonna omavalitsusi, riigiasutuste esindajaid, väliseksperte ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlasi kaasates. Projektist on valminud kogemusraport, mis annab ülevaate kogu protsessist.

Projekt on rahastatud summas Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismi 2014-2021 toel läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Copy
Tagasi üles