Kes me oleme? Kust me tuleme? ⟩ Jüri Allik: inimkonna areng väljendub kodustamises ja agressiivsuse allasurumises

Jüri Allik Foto: Tairo Lutter

Viimaste aastakümnete inimsäilmete leiud Aafrikast ja DNA-analüüsid on näidanud, et anatoomiliselt ilmusid meiesugused inimesed Maale juba vähemalt 200 000 aastat tagasi. Kuid kas nende mõistus, intellekt, vaimne võimekus olid siis ka juba võrreldavad tänapäeva inimestega või tekkis kõigepealt vorm koos suure ajuga, kuid sisu ehk mõistus tuli meile pähe alles pika arengu tulemusena? Jätkame akadeemik Jüri Allikuga inimese arenguloo lahkamist ja arutleme selle üle, kuidas meie suur aju täitus sisuga ning mis meid hakkas eristama loomadest.

Jüri Allik kasutab muu hulgas mõistet paleopsühholoogia, mis on meie taskuhäälingu teemadega otseselt seotud.

Esimesel korral jõudsime maailmakuulsa antropoloogi Claude Lévy-Straussi tööde ja järeldusteni, mida ta tegi traditsionaalseid kultuure vaadeldes. Lévy-Strauss püüdis rekonstrueerida mõtlemist, mida ta nimetas prikollaažiks, mis on mitte analüütiline tunnustel põhinev mõtlemine, vaid n-ö värviliste kildude süsteemi paigutamine. Tema panus mõtlemise uurimisse on väga suur.