:format(webp)/nginx/o/2024/09/27/16382682t1h71b6.jpg)
Märt teenib igapäevast leiba advokaadina tuntud Tallinna advokaadibüroos. Paar korda aastas vahetab ta aga oma esindusliku ülikonna laigulise vormi vastu ja teeb külg-külje kõrval oma rühmaga kaasa kõik, mida üks õppus kaasa toob. „Ei ole vahet, kas on külm või kallab vihma – see liidab ja ühendab,“ leiab ta positiivselt, kui küsida temalt õppuse raskemate hetkede kohta. Teatud mõttes on see talle isegi nagu puhkus tavapärasest keskkonnast, kui ei pea mõtlema muu maailma peale, saab end igapäevaelust täiesti välja lülitada ning keskenduda ainult sellele, mis on parasjagu silme ees ja vaja lahendada. Lisaks juba läbitud viiele suurõppusele on Märt aktiivne ka Kaitseliidu Tallinna malevas.
Märdi tee PÕHIJÕUKS on tema sõnutsi kulgenud nii:
Ajateenistusse asumine oli minu jaoks igati loogiline samm, sest tunnen, et see on kohustus, mida igaüks peab oma riigi ees täitma. Kaitsevägi teeb head tööd ja infot on kõige ees ootava kohta saadaval piisavalt palju. Kuni sinnamaani, et saad näiteks eelnevalt vaadata videoid linnakust, kuhu teenima lähed. Kuu aja pärast läheb ajateenistusse ka mu noorem vend.
Kaitsevägi ja õppused üldse õpetavad hästi palju iseseisvust ning panevad sind olukordadesse, millesse sa tavaliselt ei juhtu. Need kogemused teeb eriti väärtuslikuks see, et ma õpin reaalsetes kriisisituatsioonides, kuidas on kõige mõistlikum toimida ning emotsioone hallata. Oma ajateenistuses logistikapataljonis tõusin nooremseersandi auastmesse ning see andis võimaluse end pedagoogiliselt proovile panna. Mulle täitsa meeldis tundide ettevalmistamine ja nende korraldamine rühmale ning see on näiteks üks osa juhtimiskogemusest, mida ma ka igapäevaelus kasutada saan.
Reservis olles proovin õppustest osa võtta võimalikult palju. Eelmisel aastal osalesin kahel, aga kokku olen osalenud vähemalt viiel-kuuel korral. Lisaks Kaitseliidus vabatahtlikuna läbitud õppused ja kursused. Peame oma teadmisi ja oskusi regulaarselt värskendama. Jalaväelastena tugevdame erinevaid oskusi, mida saame kasutada ka päriselus. Kuidas orienteeruda, looduses hakkama saada või siis magamata ja stressirohkes olukorras oma üksus töövõimelisena hoida ning emotsioone juhtida. Igalt õppuselt saad midagi uut ning lisaks sõjalistele oskustele õpid vahel ka lihtsaid või elementaarseid asju, nagu kellaajast kinnipidamist. Või siis seda, kui pikk aeg on tegelikult üks minut. Kui palju selle jooksul võib juhtuda või kui palju võid ära teha. Ja kui oluline on lähedaste toetus ja soe vastuvõtt pärast kaht nädalat õppust metsas.
Õppustel näed läbilõiget ühiskonnast, kohtud ja õpid koos töötama inimestega, kellega muidu kokku ei satuks. See on kogemusena ülimalt väärtuslik, sest kui midagi peaks juhtuma, siis nii ongi ju – igal medõel, kokal või jalaväelasel on oma ülesanne täita. Kui sa kord oled juba kaitseväes või õppusel käinud, siis tekib sul inimestega selline special bond, isegi siis, kui sa nendega koos ei teeninud. Vahel, kui kusagil uues seltskonnas mehed kokku saavad, siis see on alati vägagi ühendav jututeema, millest võib tunde rääkida.
Üldjuhul on tahtmise korral enamasti alati võimalik õppusest osa võtta, sest reservväelasena tead suurematest õppustest pikalt ette ja saad oma elu ning töö ära korraldada. Kaitsevägi ei tegutse vaakumis, vaid vajab kogu ühiskonna toetust. Kõik ei lähe küll võib-olla „püssi alla“, aga iga inimene loeb ja tal on oma roll. Minu tööandja panustab sellega, et ta võimaldab mul õppusel osaleda nii, et ma oma palgas ei kaota. Erinevad tööandjad panustavad erinevalt, aga on üha rohkem neid, kes tasuvad oma töötajale selle vahe, mis kaitseväe poolt makstavast toetusest puudu jääb. See on ju ülimalt positiivne ja annab märku, et kõigil on oma roll Eesti kaitsmisel.