/nginx/o/2024/12/10/16535486t1h6572.jpg)
/nginx/o/2024/12/10/16535489t1hb161.jpg)
Eesti Pandipakend on korraldanud üle-eestiliselt pandiga joogipakendite kogumist ja taaskasutamist juba ligi 20 aastat. Ettevõtte tegevjuhi Kaupo Karba sõnul on Eesti inimeste teadlikkus taara tagastamise vajalikkusest kõrge, ent siiski on uuringute järgi kukkunud nende inimeste arv, kes rõhutavad taarast vabanemisel oma keskkonnasäästlikku mõtteviisi.
Turu-uuringute AS viimasest tarbijauuringust selgus, et 87% vastajate jaoks kõige mugavam viis taarast vabanemiseks tagastuspunktid, 86% jaoks on motivaator pandiraha ja 84% rõhutab oma panust keskkonnahoidu. Siiski on viimane arv aastaga kahe protsendipunkti võrra langenud. „See ei ole palju ja võib tuleneda inimeste väsimusest ehk veidi klišeeks muutunud rohepöörde jutu tõttu, aga ka majanduskeskkonna halvenemisest, mille pärast läheb inimestele keskkonnast rohkem korda pandiraha. Siiski on oluline seda trendi jälgida – kas tegemist on ühekordse anomaalia või trendiga,” ütleb Karba.
Ta lisab, et Eesti Pandipakend saab siin kaasa aidata oma teavituskampaaniatega, et meenutada inimestele, kuidas vanast pakendist uue tegemisele kulub nii materjali kui ka energiat vähem kui nullist tootmisel. Samas on Eesti inimesed uuringu tulemuste järgi tegelikult väga tublid - koguni 98% tagastab taarat tagastuspunkti ning erakordselt kõrge ehk 92% on nende osakaal, kes tagastavad pandimärgiga taarat alati. Seega igast kümnest pandimärgiga pudelist või purgist üheksa jõuab tagasi ringlusse. Aga loomulikult võiks see arv olla kümme.
Juba teist korda sel aastal võib üle Eesti avalikes meediakanalites näha kampaaniat „Taassünd”. „Igast pandimärgiga purgist ja pudelist saab teha uue, olgu see plastist, metallist või klaasist. Kui inimene toob oma taara alati tagasi, säästab ta loodust, sest siis ei vaja me uute maavarade kaevandamist, vaid saame uued tooted valmistada juba olemasolevatest materjalidest. Nii lihtne see ongi,” selgitab Eesti Pandipakendi juht.
Ta nendib, et tagatisraha rakendamine purgile või pudelile ning selle korduvkasutatavaks nimetamine ei ole mingi võlusõna. „Võlusõnaks on ikka infrastruktuur, tänu millele suudetakse pakendid kokku koguda ja taassünnile saata. Täna oleme suutnud ehitada sellise lahenduse joogipakendite vastuvõtmiseks, aga kui meilt küsida, et miks Eesti Pandipakend ei võta vastu näiteks supipurke, siis on vastuseks maht. Kui inimene tarbib statistika järgi veidi alla ühe joogipakendi päevas, siis klaaspurkide maht on oluliselt väiksem. See tähendab, et kellelgi peaks olema nende kogumise vastu suur huvi, aga spetsiaalse lahenduse loomine maksab.”
Eesti Pandipakend on keskendunud joogitaarale, olles tänavu 9 kuuga kokku kogunud ja ringlusesse suunanud enam hämmastavad 263 miljonit ühekordse kasutusega pakendit. See on kaks miljonit pandipakendit rohkem, kui tagastati mullu sama aja jooksul.
Mis saab tagastuspunkti viimata jäänud pandimärgiga pakenditest?
Paraku visatakse need enamasti ära. Uuringu järgi viskavad taara minema lausa 61% neist, kes pakendeid ei tagasta. Samas aga 35% nendest kasutavad taarat otstarbekalt. Näiteks villitakse kodus pressitud mahlasid kasutatud pudelitesse, mis on väga sihtotstarbeline taara korduskasutamine ja looduse säästmine. Pandipakendite uuringu järgi on kõige aktiivsem taara tagastaja 50-64 aastane maaelanik, kes elab Lõuna-Eestis. Leibkondades, kus on rohkem kui kolm liiget tagastatakse taarat enim (96%), samas madalaim on see üksi elavate seas (87%). Uuringust joonistus ka välja, et keskkonnahoidu väärtustavad sageli rohkem naised, kõrgharidusega inimesed, väikelinlased ja üksi elavad isikud.
Igast pandimärgiga purgist ja pudelist saab teha uue. Säästa loodust. Too taara tagasi.
5 põhjust, miks viia panditaara alati kogumispunkti
1. Taara tagastamise makstakse reaalset raha. 10 senti võib tunduda väike raha, ent arvestades, et keskmiselt joob üks Eesti inimene päevas ühe panditaaras joogi, teeb see aasta peale kokku korraliku summa.
2. Lihtne ja mugav võimalus vabaneda üleliigsest. Panditaara kogumisautomaadid on mugavad ja kiired. Sa ei pea järjekorras seisma ja saad saadud tšeki vahetada mugavalt kas sularaha vastu või maksta sellega kaupluses oma järgmiste ostude eest.
3. Pakendiringlus ei ole lihtsalt prügikasti tühjendamine! See on võimalus anda materjalidele teine elu, säästa ressursse, hoida keskkonda ja vähendada prügi teket.
4. Võimalus toetada lapsi ja kultuuri. Eesti üks suuremaid heategevusfonde Aitan Lapsi on aastatega viinud teatri sadade tuhandete lasteni ja seda tänu lahketele annetajatele ning toetajatele.
5. Jõuame üheskoos maksimumini! Täna jõuab igast kümnest pandimärgiga pudelist või purgist üheksa tagasi ringlusse. Aga see arv võiks olla kümme!