/nginx/o/2024/12/10/16536474t1h3479.jpg)
Oleme Eestis harjunud mitmekesise piimatoodete valikuga, kus leidub peale klassikalise hapukoore, juustu ja jogurti ka selliseid põnevaid tooteid nagu hapupiim, keefir, rjaženka ja skyr, aga palju muudki. Igal neist on oma eriline maitse ja omadused, mis võimaldab neist huvitavaid toite valmistada.
Piim sisaldab hulgaliselt A-vitamiini (nägemise, naha ja immuunsüsteemi tervise jaoks), D-vitamiini (aitab kaltsiumi omastada ja hoiab luud tervena) ning B-grupi vitamiine riboflaviini (B2) ja kobalamiini (B12), mis osalevad ainevahetuses ja närvisüsteemi töös. Väikestes kogustes leidub piimas ka E- ja K-vitamiine, mis on olulised rakkude kaitseks ja vere hüübimiseks. Seega sisaldavad kõik piimatooted ühel või teisel määral neid kasulikke aineid.
Eestis juuakse kõige rohkem joogipiima, mis sisaldab tavaliselt kuni 2,5% rasva (umbes 50–54 kcal 100 ml kohta). Täispiim seevastu sisaldab umbes 3,2–3,5% rasva (umbes 60–70 kcal 100 ml kohta), mis muudab selle maitse ja tekstuuri joogipiimaga võrreldes rikkalikumaks, kuid joogipiima ostetakse pea kaks korda rohkem kui täispiima.
/nginx/o/2024/12/10/16536476t1ha5d3.png)
Keefir sisaldab üldjuhul rikkalikult soolestiku tööd parandavaid probiootikume, mis
toetavad tervislikku mikrofloorat ja tugevdavad immuunsüsteemi. Ühtlasi on see väikese kalorsusega.
Keefir valmib piima kääritamisel keefiri juuretisega, mis sisaldab piimhappebaktereid ja pärme. Keefiritele lisatakse ka maitseaineid, tarbija lemmik neist on mustikamaitseline.
Hapupiima kääritatakse erinevalt keefirist ainult piimhappebakteritega mõõdukal temperatuuril ning sellel on pehmem maitse ja tekstuur. Keefiril on tugevam probiootiline mõju seedimisele ja immuunsüsteemile, samas on hapupiim samuti kasulik soolestikule, kuid sisaldab vähem mikroorganisme.
Ka hapupiim on kalorivaene nagu keefirgi. Hapupiim oli tavapärane toode meie vanavanemate toidulaual, ent tänapäeval tarvitatakse seda pigem vähe.
/nginx/o/2024/12/11/16537480t1h6a34.jpg)
Pett on või valmistamise kõrvalprodukt, mis on väikse kalorsusega ja sisaldab vähem rasva kui piim või koor. Pett on rikas valkude, B-vitamiinide (eriti riboflaviini) ja kaltsiumi poolest. Tänu piimhappebakteritele toetab fermenteeritud pett tervislikku soolestiku mikrofloorat. Petti kasutatakse sageli küpsetistes ja kastmetes, sest see annab roogadele kerge hapukuse ja õrna tekstuuri. Pett on kergesti seeditav, kuid selle probiootiline sisaldus pole nii suur kui keefiril.
Rjaženka on traditsiooniline slaavi päritolu hapupiimatoode, mis saadakse kuumutades piima madalal temperatuuril pikema aja jooksul (umbes 6–8 tundi). Selle protsessi käigus karamellistub laktoos ning piimavalk muutub pruunikamaks ja paksemaks. Seejärel piim hapendatakse spetsiaalsete bakteritega. Rjaženkal on kreemjas, karamelline ja kergelt magus maitse tänu pikale küpsetusprotsessile. See on mahedam kui keefir ja pett ning sellel on õrn, pehme ja hapukas maitse.
Rjaženka on rikas kaltsiumi ja fosfori poolest. See sobib suurepäraselt retseptides keefiri ja jogurti asendamiseks ning on kasulik tundliku seedimisega inimestele.
Skyr on traditsiooniline Islandi hapupiimatoode, mis sarnaneb jogurtiga, kuid sisaldab rohkem valku. Skyr valmistatakse kooritud piimast, seega on see kasulik neile, kes jälgivad rasvatarbimist. Tekstuurilt sarnaneb skyr Kreeka jogurtiga, kuid on vähem happeline ja paksem.
/nginx/o/2024/12/10/16536483t1h2f76.png)
Keefirismuuti banaani ja marjadega
Pange keefir, banaan ja marjad kannmikserisse, lisage maitse järgi mett või vahtrasiirupit ning segage ühtlaseks massiks.
Petikaste takodele või krõpsudele
/nginx/o/2024/12/10/16536489t1h81af.png)
Pange avokaado, pett, hapukoor, koriander, sidrunimahl, küüslauk, sool ja pipar kannmikserisse ning töödelge kõik koostisosad kreemjaks massiks. Kui vaja, lisage rohkem petti, et kaste oleks vedelam. Laske kastmel külmkapis 20–30 minutit maitsestuda.
Pannkoogid rjaženkaga
/nginx/o/2024/12/10/16536491t1h1ec1.png)
Vahustage sügavas kausis muna suhkru ja vanillisuhkruga. Lisage rjaženka, segage, lisage sooda ja segage veel kord. Pange järk-järgult juurde jahu ja sool ning segage ühtlaseks tainaks. Tainas peaks olema hapukoorepaksune. Tõstke tainas lusikaga kuumale pannile ja praadige pannkoogid mõlemalt poolt kuldpruuniks (umbes 2–3 minutit mõlemalt poolt). Serveerige kuumalt mee, moosi, värskete marjade või vahukoorega.
Köögiviljasalat skyr’iga
Lõigake kurk, tomat ja paprika väikesteks kuubikuteks, peenestage ürdid ja küüslauk (kui soovid seda kasutada). Segage skyr oliiviõli ja sidrunimahla või äädikaga. Lisage hakitud köögiviljad ja ürdid. Maitsestage soola ja pipraga.
Hapupiimasmuuti õuna ja kaneeliga
Pange tükeldatud õun, hapupiim, mesi, kaneel ja soovi korral veidi muskaatpähklit kannmikserisse ning segage ühtlaseks massiks.
:format(webp)/nginx/o/2024/09/27/16382611t1hf5d6.png)