Praegu kehtiva korraldatud jäätmeveo süsteemi järgi on Tallinnas 13 jäätmeveopiirkonda, kuhu iga viie aasta tagant leitakse uus jäätmevedaja, kellega elanik peab uue lepingu sõlmima. See on toonud kaasa olukorra, kus ühes linnaosas võib olla nii erinev jäätmevedaja kui ka jäätmeveohind. Kavandatava reformiga saavad omavalitsused tagasi õiguse rakendada omavalitsuskeskset jäätmeveomudelit ja olla edaspidi elanikele jäätmeveo teenuse osutamisel ainus lepingupartner ja arve esitaja. „Keskse mudeli rakendamine tagab ühtse ülelinnalise hinna, kvaliteetse klienditeeninduse, teabe ühtlase jagamise ja inimeste jäätmealase nõustamise,” räägib Kuus. „Enam ei pea iga viie aasta tagant tegelema uue jäätmeveolepingu sõlmimisega, sest lepingupartner jääb samaks ka vedaja muutumisel. Ja reformist tulenevalt muutub liigiti kogutud jäätmete üleandmine oluliselt odavamaks kui segaolmejäätmete üleandmine.”
Tänapäevane jäätmekäitlussüsteem peab edendama korduskasutus- ja paranduslahendusi
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse juht Harri Moora nendib, et Euroopa Liidus ongi pandud keskne vastutus olmejäätmete kogumis- ja käitlussüsteemi arendamisel kohalikele omavalitsustele. „See on mõistetav, kuna jäätmekäitlus on muude oluliste riiklike ülesannete kõrval universaalteenus, mida omavalitsus peab kõigile võrdselt ja mugavalt tagama.”
Ta toob näiteks, et olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu eesmärgid on hästi täidetud Hollandis, Belgias, Saksamaal ja Põhjamaades, kus toimivad tugevad omavalitsuskesksed jäätmehooldussüsteemid ning omavalitsused teevad omavahel tihedat koostööd. Peale olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise sisaldab omavalitsuskeskne jäätmehooldussüsteem elanike teavitamist ja nõustamist, jäätmekäitluse kavandamist ja järelevalvet. Samuti õigust koguda elanikelt jäätmekäitlustasu, et arendada jäätmekäitlust ning rahastada ühtsetel alustel selle toimimist.