Summat, mis peaks pärast 2014. aastat kuluma Afganistani politsei ja sõjaväe ülalpidamiseks, pole praegu veel kokku saadud, kuid 20.-21. mail Chicagos toimuva NATO tippkohtumise ajaks üritatakse jõuda selle lähedale, ütles välisminister Urmas Paet täna Tallinnas toimunud pressibriifingul.
Praeguste hinnangute kohaselt peaks Afganistani julgeolekujõududele aastas kuluma 4,1 miljardit USA dollarit. Hetkel tegeletakse NATOs nii alliansi liikmetelt kui ülejäänud rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAFis) osalevatelt riikidelt sellesse summasse panustamise lubaduste saamisega.
Mõned NATO liikmed on juba esialgsed lubadused ka andnud. Näiteks Eesti ütles möödunud nädalal välja, et kavatseb aastatel 2015-2017 eraldada Afganistani julgeolekujõudude toetuseks 500 000 USA dollarit aastas. Sama suurt summat samaks otstarbeks lubas ka Läti. Soome ajakirjandus kirjutas möödunud nädalal, et neilt küsitakse afgaani julgeolekujõudude toetuseks 15 miljonit eurot aastas. USA meedia on pakkunud, et kõigi eelduste kohaselt maksab suurema osa Afganistani politsei ja sõjaväe relvastusest ja palkadest kinni Washington ning suuremaid panuseid võib oodata veel sellistelt riikidelt nagu Ühendkuningriik ja Jaapan.
Paet usub enda sõnul, et Chicago tippkohtumise ajaks jõutakse vajamineva summa lähedale. Lisaks koalitsiooniriikidele palub NATO tuge ka teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Näiteks tahetakse, et seni Afganistani politseid 40 miljoni euroga aastas toetanud EL oma summasid suurendaks.
Möödunud nädalal Brüsselis NATO ja selle parterriikide kolleegidega Afganistani olukorda arutanud Eesti välisminister juhtis tähelepanu ka sellele, et 2015. aastani on veel kaks ja pool aastat aega. Nii pika perioodi peale lubaduste andmist raskendab nii see, et riigid ei tea, milline on nende enda majanduslik olukord tolleks ajaks, kui ka eelarveperioodide kavandamisega seotud asjaolud.
Paet rõhutas samas, et selle 4,1 miljardi dollari leidmine ei ole praegu veel sugugi põhiline Afganistaniga seotud küsimus. «Rahalise pildi kokku saamine ei ole peamine mure,» tõdes ta. Ministri sõnul on hoopis suurem probleem see, kas Afganistani poliitiline ja julgeolekuolukord jõuab selle aja jooksul piisavale tasemele, et 2014. aastal lahkuvad NATO väed saaksid vastutuse üle anda.