Eurobaromeetri üle-euroopalisest korruptsiooniteemalisest uuringust selgub, et enim arvatakse korruptsiooni olevat ehituslubade andmisel ning riigihangete üle otsustamisel.
Uuring: korruptsiooni tajutakse enim ehituslubade väljastamisega seoses
27. aprill 2012, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste hinnangul on viimastel aastatel valitsuse tegevus korruptsiooni tõrjumisel muutunud tõhusamaks, teatas justiitsministeerium.
Korruptsiooni peetakse probleemiks Eestis vähem kui Euroopas keskmiselt. «Uuringu andmetel peab korruptsiooni suureks probleemiks 72 protsenti Eesti elanikest, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 74 protsenti,» tõi välja justiitsminister Kristen Michal.
Korruptsiooni tase on Eestis stabiilne – 36 protsenti Eesti elanikest arvas, et see on viimase kolme aasta jooksul jäänud samaks (EL 35 protsenti), neljandiku hinnangul on see kasvanud.
Väitega, et Eesti riigiasutustes eksisteerib korruptsiooni, nõustus 76 protsenti vastanutest. Kohaliku ning regionaalse tasandi osas oli nõustujate osakaal aga madalam, 70 protsenti.
Poliitikute seas peeti korruptsiooni eelõige levinuks riigitasemel. Enimlevinuks peetakse altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist ehituslube väljastavate ametnike (53 protsenti) ning riigihangete kohta otsuseid tegevate ametnike seas (52 protsenti).
Michali sõnul on ehituslubadega seotud korruptsiooniriski vähendamisega juba algust tehtud, nimelt on alustatud uue planeerimisseaduse eelnõu koostamist. «See eelnõu muudab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse selgemaks ning inimese jaoks muutub oluliselt arusaadavamaks ehituse ja planeerimisega seotud lubade saamine,» ütles justiitsminister.
5 protsenti Eesti elanikest väitis end olevat viimase 12 kuu jooksul puutunud otseselt kokku korruptsiooniga, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt oli altkäemaksu küsitud või eeldatud selle maksmist 8 protsendilt elanikelt.
Ministri sõnul jätkub valitsuse tegevus korruptsioonivastases töös. Ta tõi esile riigikogus esimese lugemise läbinud uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis lisab ja täpsustab varade hulka, mida ametnikud deklareerima peavad.
Eesti elanikel on ka kõrge hinnang õiguskaitseasutuste tööle korruptsiooni ennetamisel, olles peaaegu Euroopa Liidu kõrgeim. Uuringust väitel nõustus 43 protsenti Eesti elanikest väitega, et Eestis on piisaval arvul edukaid süüdistusi, hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Selliste vastanute osakaal oli kõrgeim ainult Soomes, kus selliselt vastajaid oli 44 protsenti.