Gastroskoopia ja koloskoopia – milleks on vaja erinevat tüüpi sooleuuringuid?

Foto: Shutterstock

Kõhuvalu, seedehäired ja ootamatud muutused toitumises või tualetis käimises on asjad, mida paljud meist kipuvad esialgu ignoreerima. Paraku ei pruugi need sümptomid iseenesest kaduda ja kui mure jääb kestma, tasub arstiga nõu pidada. Üks võimalus selguse saamiseks on minna edasi uuringutele.

Kaks levinumat ja samas väga olulist sooleuuringut on gastroskoopia ja koloskoopia. Kuigi mõlemad kuuluvad seedesüsteemi diagnostika alla, keskenduvad nad täiesti erinevatele seedetrakti osadele ning aitavad arstil avastada haigusi, mis muidu võivad jääda märkamatuks.

Gastroskoopia – kui probleem asub ülakõhus

Gastroskoopia on protseduur, mille abil uuritakse söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut ehk siis seedetrakti ülemist osa. Kui inimesel esineb püsivaid kõrvetisi, iiveldust, ülakõhuvalu või probleeme neelamisega, on see tavaliselt esimene koht, kuhu arst pilgu suunab.

Uuring tehakse peenikese, painduva toruga, mille otsas on kaamera. Toru viiakse suu kaudu makku ja peensoole algusossa ning arst saab otse vaadata, kas esineb limaskesta põletikku, haavandeid, polüüpe või kasvajalisi muutusi. Vajadusel võetakse ka koeproove edasiseks analüüsiks.

Tõsi, mõte sellest, et voolik läheb kurku, ei pruugi just rõõmu valmistada, aga protseduur ise on lühike – tavaliselt alla 5 minuti ning enamasti täiesti talutav. Mõnel patsiendil võib kurk hiljem veidi tunda anda, kuid see möödub üldjuhul üsna kiiresti.

Koloskoopia – vajalik samm, kui alakõht annab märku

Koloskoopia on uuring, mille käigus vaadeldakse pärasoolt, jämesoolt ning vajadusel ka peensoole lõpposa. See protseduur on eriti oluline, kui esineb veritsust roojamisel, seletamatuid alakõhuvalusid, ootamatut kaalulangust või muutusi seedetegevuses.

Koloskoop on samuti painduv kaameraga toru, mis viiakse päraku kaudu soolde. Arst saab sellega vaadata, kas soole limaskest on põletikuline, kas esineb polüüpe või näiteks kasvajalisi muutusi. Ja mis kõige parem – kui uuringu käigus leitakse näiteks polüüp, saab selle enamasti ka kohe eemaldada, vältides hilisemaid sekkumisi.

Et uuring sujuks, peab sool olema korralikult ette valmistatud. See tähendab, et päev enne protseduuri tuleb järgida vedelat dieeti ja võtta arsti poolt soovitatud lahtisteid. Paljude jaoks on just see eeltöö kogu protsessi kõige tülikam osa, kuid korralik puhastus tagab selle, et arst näeks uuringul kõike vajalikku selgelt ja täpselt.

Miks kasutatakse kahte erinevat uuringut?

Kui kõhus või seedimises on pikemat aega midagi korrast ära, siis ei piisa ainult sümptomite kirjeldusest. Arstil on vaja päriselt näha, mis kehas toimub, ja selleks tulevadki appi gastroskoopia või koloskoopia. Millist neist vaja läheb, sõltub eelkõige sellest, kus vaevused asuvad. Mõnikord otsustab arst, et võimalikult täpse ülevaate jaoks tuleks teha mõlemad uuringud.

Nende uuringute abil saab avastada tõsisemaid terviseprobleeme enne, kui need suuremaks mureks paisuvad. Varakult tuvastatud haigus, olgu selleks krooniline põletik, haavand või kasvaja, annab inimesele oluliselt paremad võimalused kiireks ja edukaks raviks. Seepärast tasub arsti soovitust tõsiselt võtta ning uuringuid mitte edasi lükata lihtsalt ebamugavuse või hirmu tõttu.

Kokkuvõtteks – oma tervise eest hoolitsemine algab esimesest julgest sammust

Gastroskoopia ja koloskoopia võivad tunduda veidi hirmutavad või ebamugavad, kuid need on arsti jaoks hindamatud tööriistad, tänu millele on võimalik probleeme avastada enne, kui need tõsisemaks muutuvad.

Keha märguandeid ei tasu eirata ega loota, et küllap läheb iseenesest üle. Kui midagi häirib korduvalt või jääb pikemalt kestma, siis tasub end kokku võtta ja pidada nõu arstiga. Tänapäevased seedetrakti uuringud annavad juba üsna väikese sekkumisega põhjaliku ülevaate – ja vahel võib otsus tulla uuringutele aidata ära hoida suurema mure.

Kui tunned, et aeg on kontrolliks küps, siis saad Seirekliinikusse mugavalt vastuvõtu broneerida siit.