Praktiline näide: Aktsiad müüdud, kuhu edasi investeerida?

Foto: Shutterstock

16. mail jõudis tuhandete eestlaste pangakontole oluline summa, sest Eesti Energia ostis tagasi Enefit Greeni aktsiad. See tekitas omakorda küsimuse, mida rahaga edasi teha, sest kevad on investeerimismaastikul olnud ebakindel. Aktsiaturud kõiguvad, inflatsioon püsib kõrgel ja geopoliitilised pinged teevad rahapaigutamise keerulisemaks. Sellises olukorras vaatavad paljud investorid ringi, otsides tasakaalu tootluse, riski ja likviidsuse vahel.

Küsisime kahelt Eesti pikaajalise kogemusega investorilt, kelle portfelli kuulusid ka Enefiti aktsiad, et millised on nende isiklikud vaated ja edasised plaanid. Aktiivsete investorite nimed on nende enda palvel anonüümseks muudetud.

Aktsiad müüdud – mis tunded jäid?

Pikaaegse investeerimiskogemusega ärijuht Toomas ei varjanud rahulolu. "Minu jaoks oli aktsiate tagasiostmine kindlasti hea uudis," tõdeb ta. "Tagasiostu hind oli märgatavalt parem kui varasem turuhind. See tõi mulle lühikese ajaga hea tootluse – olin need aktsiad ostnud alles mõni kuu tagasi," jagab suurinvestor. Tema sõnul on see hea näide, kuidas investeering võib teinekord üsna kiiresti tulusaks osutuda.

Samuti pikaaegse ja mitmekülgse investeerimiskogemusega Tanel hindab lõpptulemuse sarnaselt heaks, kuid lõpuni investeeringuga rahule ei jää: „Ma võiks sellest teemast terve lehekülje kirjutada, kuid see ei ole ilmselt sobiv koht,“ lisab ta.

Kolm varaklassi, kuhu investorid vaatavad

Toomas suunab oma pilgu kolmele väga konkreetsele varaklassile: võlakirjad, aktsiad ning kinnisvaraga tagatud laenud. „Võlakirjad, kuna pakuvad stabiilset tootlust ja vajadusel saab neid kiiresti realiseerida. Aktsiad, eelkõige selliste firmade omad, mille kasum kasvab, mis maksavad dividende ja suudavad vastu pidada praegustele globaalsetele muutustele. Kinnisvaraga tagatud laenud, sest sel juhul on minu investeeringu garantiiks reaalne vara. Kui laenuvõtja peaks hätta jääma, saab tagatise realiseerida ning raha tagasi. Lisaks pakub selline rahapaigutus ärevatel aegadel aktsiatest stabiilsemat tootlust,“ võtab ta kokku.

Tanel toob esmalt välja võlakirjad, sest neil on kindel tootlus ning samadel põhjustel vaatab ta positiivselt ka kinnisvaraga tagatud laenudele. „Minu jaoks on atraktiivne investeering, mille tagatisse ja tootlusesse võin uskuda,“ võtab ta kokku. Sarnasel seisukohal on ka Toomas. „Hea rahapaigutus on võimalikult väikese kapitali kaotuse riskiga ning võiks pakkuda enam kui 10% tootlust aastas,“ lisab ta.

Hoiatav näide

„Kindlasti ei tasu raha niisama arveldusarvel hoida, vaid parem on seda investeerida vastavalt oma riskitaluvusele,“ ärgitab Toomas mõtlema viisidele, kuidas vabad vahendid kasvama panna. Hoiatav näide on see, kuidas eestlased kasutasid teisest pensionisambast välja võetud raha. Eesti Panga analüüsi peamised järeldused näitavad, et suur hulk inimesi suunas saadud vahendid tarbimisse ja laenude tagasimaksmisse ning enamikul jäi see lihtsalt arveldusarvele seisma. Investeerimiseni jõudsid vähesed.

Kokkuvõttes tasub aktsiamüügist või muul moel vabanenud raha edasise kasutuse osas kaaluda erinevaid alternatiive. Raha kasvatamiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks kinnisvara tagatisel oma raha välja laenamise kohta leiab infot Estateguru platvormilt, mille ajalooline tootlus on seni 10,16%.

Artikkel ei anna investeerimisnõu, vaid peegeldab investeerimispraktikute mõtteviisi. Investeerimisega kaasneb risk. Enne otsuse tegemist konsulteeri asjatundjaga.