/nginx/o/2017/08/04/6958011t1hb3d8.png)
/nginx/o/2025/05/27/16872632t1h680b.jpg)
Kuidas kõlab vabadus? Veel mõni aeg tagasi võis arvata, et see põriseb nagu sisepõlemismootor. Nüüd aga vihiseb vabadus vaikselt nagu tuuleiil, mis sasib su juukseid, kui rattal mööda linna liugled. Autod ei ole mõistagi linnapildist kuskile kadunud, kuid muutunud see, kuidas meie neisse suhtume, tõestab Bolti läbi viidud uuring.
Maailm pole muutunud üleöö, vaid väikeste nihetena, mis on kujundanud nii nüüdist linnaruumi kui ka inimeste ootusi. Liigutakse ikka, vaja on jõuda tööle ja kooli, trenni ja toidupoodi. Kuid oleme mõistmas, et logistiline iseseisvus ei tähenda mitte isikliku auto omamist, vaid vabadust otsustada ise, kuidas on kõige efektiivsem ja soodsam liikuda.
Kas auto vabastab? Või hoopis aheldab?
Kui varem kehastas auto unistust vabadusest, nüüd kogevad noored täiskasvanud seda teisiti. Üha enam süveneb arusaam, et auto tähendab ka kohustusi ja püsikulusid ning suurt ökoloogilist jalajälge. Nii oleme jõudnud liikumisharjumuste murrangu piirile, kus auto omamine pigem aheldab, kui vabastab.
Mõistagi aitavad sellele elustiilimuutusele kaasa võimalused, mida meil veel kümne aasta eest ei olnud, näiteks Bolti sõidujagamine, elektrilised tõukerattad ja vajaduspõhine autorent, aga ka rattureid soosiv linnaarhitektuur.
Otsus liikuda paindlikult kõlab kokku meie praeguse elu rütmi, väärtushinnangute ja keskkonnateadlikkusega. Elukohta valides ei pea enam mõtlema sellele, kuhu ja millise summa eest auto parkida, vaid kas valitud linnaosa toetab ühistransporti ja kergliiklust ning kui lihtne on sinna äpi kaudu auto tellida.
Vähem stressi, rohkem aega
2024. aasta sügisel läbiviidud uuring näitas, et märkimisväärne osa Eesti linnades elavatest inimestest usub, et isikliku auto omamine ei ole enam ainus ega alati parim viis linnas liiklemiseks. 51 protsenti vastanutest nõustus täielikult või pigem nõustus väitega, et jagatud auto teenuste kättesaadavus vähendab vajadust isikliku auto järele. Veel 41 protsenti leidis, et elektriliste tõuke- ja jalgrataste olemasolu soodustab samuti autota liiklemist.
2025. aasta jaanuaris Eesti Bolt Drive’i kasutajate seas korraldatud küsitlusest selgus, et neist, kes viimase aasta jooksul oma auto müüsid, tunnistas lausa 17 protsenti, et just jagatud auto teenus mõjutas nende otsust märkimisväärselt. Veel 25 protsenti tõdesid, et see mõjutas neid mingil määral. Veel kõnekam on statistika nende kohta, kellel oma autot ei ole. Sellest grupist ütles 32 protsenti, et sõidujagamine on neid täielikult veennud: neil ei ole isiklikku autot vaja. 23 protsenti leidis, et autode lühirendi kättesaadavus paneb neid kahtlema auto ostmise mõistlikkuses.
Ning kõige selgem signaal: mitte keegi küsitletutest ei öelnud, et jagatud autod on tekitanud neis soovi autot osta. Üha rohkem inimesi kasutabki Bolt Drive’i mitte igapäevaseks vajaduseks, vaid paindliku lisavõimalusena, kombineerides seda rongide, busside, jalgrataste ja miks mitte ka taksoteenustega.
Mõnel on otsus juba langetatud. 9 protsenti uuringus osalejatest oli juba oma auto maha müünud. Neist lausa 41 protsenti tõdes, et otsust mõjutas just autojagamise teenuse võimalus. Teisisõnu teadmine, et liikuda saab ka isikliku autota ning sageli hoiab see kokku mitte ainult raha, vaid ka aega ja säästab stressi, mis paratamatult auto hooldamise ja ülalpidamisega kaasas käib.
2024. sügis linnades elavate inimeste uuring (mitte ainult Bolti kliendid):
Usun, et jagatud autode renditeenuse (Bolt Drive, Citybee, ELMO) kättesaadavus linnas aitab vähendada elanike vajadust omada isiklikku sõiduautot.
19% nõustub
32% pigem nõustub
Usun, et elektriliste tõuke- ja jalgrataste (Tuul, Bolt, Tartu rattaringlus) teenuse kättesaadavus linnas vähendab elanike vajadust omada isiklikku sõiduautot
27% pigem nõustub
14% nõustub
Usun, et taksoteenuse kättesaadavus linnas vähendab elanike vajadust omada isiklikku sõiduautot
31% pigem nõustub
13% nõustub