/nginx/o/2025/05/26/16871105t1h478a.jpg)
/nginx/o/2025/05/26/16870689t1h9de6.jpg)
Viimastel aastatel jõudsalt eksporditurgudel müüki kasvatanud ja Eestis mitut tehast omav klaasitööstus Glassense elas möödunud aastal läbi olukorra, kus üks koostööpartner Ühendkuningriigis (UK) järsku haihtus. Ilma krediidikindlustuseta võinuks ettevõte silmitsi olla ca 200 000 eurose kogukahjuga ja terve hunniku klaasfassaadidega, millega midagi peale poleks hakata.
Kolme Eesti ja ühe Läti tehasega Glassense AS on suunanud põhifookuse müügis Eestist väljaspoole ning eksport moodustab kontserni ca 45-miljonilisest käibest enam kui poole. Sealjuures järgib hoonete fassaadides, akendes ja interjöörides kasutatavaid klaase tootev ettevõte põhimõtet, et kogu müük peab olema tagatud kindlustusega, lausus Glassense AS-i finantskontroller Arvo Plaado.
"Meie vaatame seda kui kaskot sõiduautol – kui oled kasvõi ühe korra "paugu" kogu kaasneva kulutusega läbi teinud, siis hakkad vajadust väga kiiresti mõistma," rääkis Plaado. "Ja eks me oleme siin viimase 30 aasta jooksul pankrotistumistega silmitsi olnud nii Eestis kui põhiturgudel Soomes-Rootsis, mistõttu peab meil kogu müük kindlustusega tagatud olema."
Finantskontrolleri sõnul on neil koostööpartnerite krediidiriski kindlustamine jagatud mitme kindlustusandja vahel ja selle abil suudetakse oma klientidele pakkuda ka sobivaid maksetähtaegu.
"Viimastel aastatel oleme pidanud palju võitlema oma positsioonide säilitamise eest seoses majanduskeskkonnast tuleneva nõudluse muutumisega ja marginaalide langusega kõigil sihtturgudel. Samas on sellise surve all ka suurem oht, et partneriga midagi juhtub," kirjeldas Arvo Plaado. "Värskeim – klassikaline – näide on Inglismaalt, kus mullu suvel klient, kellega meil oli mitu projekti, järsku lihtsalt radaripildilt kadus ja ühe kinnisvaraarendusega seotud toodang õhku ähvardas jääda."
Õhus 200 000-eurone "pauk"
Esimesed kalkulatsioonid näitasid, et juba Inglismaal vahelaos oleva toodangu ning Eestis asuvate tootmiseks tellitud materjalidega seotud kulude näol kujuneb kogukahjuks suurusjärgus 200 000 eurot. Pool tellitud toodangust oli juba Inglismaal vahelaos, teine pool aga toormaterjalina Eestis tehases.
"Arvestades meie tellimuste spetsiifikat ja projektide ulatust, siis meil nö standardset laoseisu pole – kui tellimus tuleb, tellime vajaliku materjali ja broneerime tootmisliinid. Iga tellimus on ka unikaalne, antud hetkel oligi see siis pakituna Inglismaal laos seismas," rääkis Glassense'i finantskontroller. "Pidime sellega ise ka väga aktiivselt tegelema ja leidsime lahenduse, kuidas Inglismaa peatöövõtjale meie juba valmis toodetud fassaaditarvikuid maha müüa."
Plaado sõnul jäi aga Eestis üles suurusjärgus 80 000 euro ulatuses ette tellitud materjali, millest ei olnud veel lõpptoodet valmistatud, kuid millega lihtsustatult öeldes ka midagi peale hakata polnud. "Klaas oli meil lattu tellitud, aga me polnud veel tootmata asjade eest ära kadunud partnerile arvet esitanud," lausus ta. "Samas kahju oli meil sees, kuna spetsiifilisele arhitektuursele lahendusele valmistatud fassaadiklaasi nö kasvuhooneklaasina tehase taga laoplatsil maha ei müü."
Glassense'i jaoks oli lahendus spetsiifilises kindlustusviisis ehk kindlustuskaitses tootmisperioodiks. Kui nö tavapärane krediidikindlustus hõlmab väljastatud arvete alusel tekkivate riskide katmist, siis täiendava lisakaitsena ostetud tootmisperioodi riski kindlustus ongi ettenähtud tootmiskulude katmiseks, mis võivad tekkida tootmises arve genereerimise eelsel perioodil. See on Plaado sõnul ääretult oluline, sest pole iial teada, millal kriis tekib ja vabalt võib olla ka olukord, kus ongi vaid tootmisega kaasnevad kulud ilma osapooleta, kellele nende eest arve esitada.
"Meil on koostööpartnereid paarisaja ringis, sh teeme pidevalt tööd ka uute klientide ja sihtriikide nimel. Kui sul on selline arv "mune" mööda ilma korvides laiali, siis teadmine, et sa ei pea igapäevaselt paaniliselt kõigi olemasolu pärast kartma, laseb veidi rahulikum olla ja põhitööle ehk äri käimas hoidmisele ja kasvatamisele keskenduda," märkis Arvo Plaado. "Antud konkreetsel juhul oleksime kaotanud nii 80 000 euro ringis – ära poleks "tapnud", aga eks ta omajagu haiget oleks ikka teinud."
/nginx/o/2025/05/26/16870787t1h500e.jpg)
Glassense kontsern
Käive – 43 miljonit eurot (2024)
Ekspordikäibe osakaal – ~55% (2024)
Suurimad sihtturud – Baltimaad, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Läti
Töötajaid – ca 300
Tehased – Kosel, Tartus ja Mäos Eestis; müügiesindus Riias Lätis.
Katrin Savi, KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige
Ka pikaaegne hea koostööpartner võib raskustesse sattuda
KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Katrin Savi sõnul on Glassense'i juhtum küllaltki tüüpiline selles osas, et riskid ei valitse mitte ainult kaugetel ja uutel-tundmatutel turgudel, vaid üsna sageli ka juba ammu tuttaval turul või koostööpartneriga.
"Majanduslik ebakindlus on juba mõnda aega tooni andnud pea kõigil meie ettevõtete sihtturgudel, sh on meil portfellis juhtumeid, kus pankrotti on läinud väga pikaaegne ja saja-aastase ajalooga välispartner," rääkis Katrin Savi. "Samuti võib ootamatusi ette tuua geopoliitiline olukord – olgu näiteks või kolme aasta tagune olukord, kui väga paljudele ettevõtetele lõppesid müügid Venemaale päevapealt. Või ka tänane päev, kui juba mitmendat kuud puudub lõplik kindlus, kas ja milliseid tariife riigid ja blokid teineteisele kehtestavad ning mis mõju sel omakorda tarneahela ühes otsas olevale Eesti tootjale avaldada võib."
Näiteks möödunud, 2024. aastal oli KredEx Krediidikindlustuse poolt välja makstud suurimate kahjude hulgas – ligi 175 000 eurot – üks pikaajalise eksporditehingu kindlustusega seotud kahju, kus ostja asus Austraalias. Riigid, kus Eesti eksportijad ostjate makseriske enim kindlustavad, on meie ettevõtete põhiturud Soome, Rootsi, Leedu, Norra ja Läti.