/nginx/o/2023/06/15/15391769t1h7dbe.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/29/16876324t1h61da.jpg)
Uue äritarkvara kasutusele võtmine on kulukas samm, mis peaks olema põhjalikult läbimõeldud ja kalkuleeritud. Miks siis ikkagi juhtub, et ettevõtetel jääb juurutusprotsess venima või ei lähe oodatult? Pikaajalise kogemusega tarkvaraettevõtte Impactic OÜ operatsioonide juht Sven Raba toob välja 10 enimlevinud viga, mida äritarkvara uuendamise puhul kiputakse tegema.
Viga 1. Loodetakse, et majandustarkvara võtab inimeste töö üle
Paljud ettevõtjad arvavad, et võttes kasutusele uue majandustarkvara, saab hakata inimesi koondama. Halb uudis teile – majandustarkvara ei ole robotkäsi! Prognoosid, ostu- ja müügipakkumised, raamatupidamine – nende kõige jaoks on vaja personali. Uus majanduslahendus ei kaota töökohti, vaid muudab äriprotsesse ja vahetab rolle meeskonna sees. Protsesside muutus on võti, tänu millele suudetakse sama arvu inimestega rohkem tööd teha. Mida paremad on andmed ning standardiseeritumad äriprotsessid, seda suurem on käibekasv. Kui need eeltegevused tehtud saab alles rääkida optimeerimisest olgu see aja, inimeste või millegi muu arvelt.
Viga 2. Kardetakse majasiseselt töörolle muuta
Kui muutuvad protsessid, muutub inimeste töö – see, kes enne tegi ühte tööd, jõuab nüüd hallata mitut. Juhid ei peaks kartma inimeste rolle ümber mängida. See, et 10 aastat ollakse kasutatud üht raamatupidamisteenuse pakkujat, ei tähenda, et see peab nii jääma. Nõrga juhi tunnus on, kui ei näe suurt pilti ning kardab teha muutuseid toovaid otsuseid. See on muide üks oluline põhjus, miks IT-projektid oodatud kasu ei too. Peab mõtlema peab eelkõige ettevõtte arengule, mitte kartma ebapopulaarseid otsuseid.
Viga 3. Joostakse läbimõtlematult abi saamiseks tarkvarapakkuja jutule
Esimene samm uue tarkvara peale mõtlemisel peab olema arusaamine oma vajadustest. Kui ettevõtja ei suuda oma murekohti lahti mõtestada, tal puudub nägemus soovitust ning ta ei oska oma äriprobleemi sõnastada, on teda raske aidata. Nähes, et konkurent jookseb eest ära ja toimib paremini tänu uuele tarkvarale, ei piisa kahjuks nentimisest, et tahaks ka nii. Kui tellija ei suuda oma põhiprobleemi mõne lausegagi kirja panna, ei aita teda ka ükski tarkvara.
Viga 4. Ei panustata lahenduse leidmisele piisavalt aega
IT-partneril võib olla kümneid visioone, kuid tellija peab teadma, mida tema ettevõte täpsemalt vajab ja millises suunas selleks ta soovib liikuda. IT partneri ja tellija visioonide klappimiseks tuleb teha koostööd, millele on keeruline hinda panna. Võiks öelda, et tuleb natuke koos kasvada. Kui kooskasvamiseks ei anta aega, võib tellijast saada lusikaga söödetav beebi, kes peab leppima sellega, mida pakutakse. Kui pooled ei ole n-ö koos kasvanud, ei ole neil ka oskust vastaspoolele oma arvamust edastada, sest räägitakse erinevat keelt.
Viga 5. Ei osata võrrelda erinevaid lahedusi
Vana jutt, aga tõsi – hind ei saa olla ainus kriteerium! Tuleb ikka vaadata tootele sisse ning näha ka tulevikupotentsiaale. Kui tellija mõtleb ise lahenduse välja, aga IT-partner teeb selle maha, ei tasu loobuda oma ideest, vaid kontrollida ka teisi arvamusi. Kuiinimene ei ole IT-spetsialist, siis ei peagi tema kontseptsioon täiuslik olema - ent kindlasti on sellel mitmeid häid külgi.
Viga 6. Andmekvaliteet on lastud käest
Kui IT-lahenduse juurutamiseks kaasatakse väline partner, ei tohi panna algandmete töötlust tema kohustuseks, sest keegi teine ei oska neid käidelda vajadustele vastavalt. Andmetöötluses saab olema kallis teenus, kui töötleja ei oma andmete sisust taustainfot. Algandmete kvaliteet aga sõltub otseselt ettevõtte enda töötajatest. Koristamine on alati ebapopulaarne töö ning selle mugavusest suunamine IT partnerile on üks suurimaid projekti eelarve täitjaid.
Viga 7. Juhtkond ei suuda personali kaasata
Vastutöötamine uuele tarkvaralahendusele on teemaks palju rohkemates ettevõtetes, kui te ette kujutate. Inimesed kardavad muutusi, kardavad kaotada palgas või kaotada töö, pelgavat suuremat kontrolli... ent tööandja eesmärk on tegelikult selge: arendada nii ettevõtet kui ka oma töötajaid. Ei tohi karta muudatusi, vaid tuleb leida uusi võimalusi!
Viga 8. IT-partneri ettevalmistus on nigel
Kuigi teststsenaariumis said kõik asjad läbi mängitud, võib juhtuda, et kõigile detailidele pole piisavalt tähelepanu pööratud ning tarkvaraga live’i-minek luhtub. Süsteemi kasutamisel või tekkida tõrkeid mahulistel põhjustel. Algselt mängiti lahendus läbi 30-100 tellimusega, aga reaalselt on kandeid tuhandeid. Selge on see, et IT-partner peab suutma tehniliselt selliseid asju ette näha, ent ka tellija võib omalt poolt ettevalmistusperioodil julgemalt uurida, millistel koormustel süsteemid vastu peavad ning kui kiirelt kannatab vajadusel muudatusi sisse viia või mahte muuta.
Viga 9. Valitakse partner, kes asub kaugel
Kui väline partner asub teises riigis või linnas, ei pruugi ta tunnetada ettevõttes olevaid pingeid ja ootusi. Tõenäoliselt tunnetab ta vähem vastutust, millest võib tekkida probleem. See on sageli nii kaugel viibivate kui ka väikeste kogemustega IT-partnerite mure, et nad ei suuda teadvustada, mis tellija juures päriselt toimub. Kindlasti on võimalik välisriikidest osta teenuseid sisse soodsamalt, kuid saadava hinnavõidu annulleerib tekkinud halduskoormus. Ja potentsiaalselt saamata jäänud tulud on palju problemaatilisem, kui ühekordsed lisakulud.
Viga 10. Puudub plaan B
Käivitades laohalduse skänneriga ning testides seda väiksemas kasutajaskonnas võib kõik tunduda suurepärane, ent live-i hetkel võib selguda, et, wifi võrk ei suuda teenindada üheaegselt mitut seadet. Ehk olenemata sellest, et tarkvaralahendus on tugev, tekib tagasilöök täiesti teises valdkonnas. Kogenud partner peab suutma sellistele olukoradele välja käia ka plaan B. Küsige kliendina julgelt kõikide varuvariantide kohta, sest see raha, mis lõpuks kaotsi läheb, on teie oma. Varuplaanita tarkvarajuurutus on nagu varuväljapääsuta maja, kus põlengu ajal ei tööta lift ja puudub ka trepp!
Vaata ka lisa Odoo ametlikult kodulehelt