/nginx/o/2024/12/09/16533280t1he7ab.jpg)
/nginx/o/2025/05/30/16879457t1hdba7.jpg)
Vaikne luksus on just see, mis võlub maailmastaaride maaletoojat Eva Palmi. Uurime temalt, kuidas tunneb naine end kontserdikorraldajate meestekeskses maailmas. Ta on toonud Eestisse pika rivi tippartiste, kuid kes on veel tema unistuste nimekirjas? Räägime ka ühest põnevast festivalist, kunstikirest ja Eva Volvost, mis on täpselt paras, et sinna mahuks hõbedased saapad ja vahel ka kast šampanjat.
/nginx/o/2025/05/30/16878955t1hd9a9.jpg)
Eelmine suvi Eestis oli tippartistide osas rahulik, kas saabuv suvi on nüüd eelmise täielik vastand? Äge suvi?
On juba ägedam! Päris promootori tunne on. Terve Baltikumi peale kokku on ees ootamas väga äge suvi. Imagine Dragons Tallinnas, Justin Timberlake Leedus staadionil, seejärel Tallinnas, Kylie Minogue nii Eestis kui ka Leedus, Guns N« Roses Leedus, Robbie Williams Riias ja Kaunases, AC/DC Tallinnas, Post Malone Leedus. Erakordne suvi, kurta ei saa.
25 aastat tagasi kontserdikorralduses alustades ei saanud Eva Palmist kohe kontserdikorraldajat, enne tuli sisuliselt kõik astmed läbi teha. Eva on olnud logistika ja back stage»i mänedžer, ainsa naisena töötas ta tükk aega suurte kontsertide production-mänedžerina. Ühest ametist välja kasvades tuli järgmine asemele. Nüüd on Eva Palm promootor, kes book«ib artiste ja võtab riski kanda, paneb kokku tiimi, et kontsert ellu viia.
/nginx/o/2025/05/30/16879454t1h9a55.jpg)
Mis on 25 aastaga muutunud, kas üldse on midagi muutunud?
Muutunud on palju. Kui BDG Musicust sai 2013 Live Nation Baltics, saime juurdepääsu väga olulisele infole: millised artistid on saadaval, mis on esinemistasud, saime palju teadmisi, kuidas kokkuleppeid ja eelarveid teha. Kogu kontserdikorralduse elutsükkel on muutunud. Kuidas artistid kuulsaks saavad, kuidas tehakse läbi kiire tõus karjääri tippu, kuidas kasvavad esinemistasud. Tänapäeval mõeldakse kontserte tehes palju rohelisemalt ja pööratakse keskkonnale rohkem tähelepanu. Artistid enam ei joo nii palju, nüüd tahavad kõik smuutisid ja mahlasid, süüa rohkem salateid.
Kontserdikorraldajate seltskonnas pole naisi just liiga palju.
Jah, see on meestekeskne ala. Live Nationi alguspäevil võisin suurtel koosolekutel Las Vegases, Los Angeleses, Londonis naisi ühe käe sõrmedel üles lugeda. Nüüd on tulnud naisi juurde, umbes veerand koosolekutel osalejatest on naised, Euroopas juhivad mõnesid turge juba naispromootorid.
Pärast kõiki neid aastaid on ikka veel palju sellist, millega naisena ära ei harju. Selles äris on üldse väga palju ebaviisakust. Vahest on tunne, et kusagil meeste seas käib suur äri ja nii-öelda meeste juttudesse sind ei pühendata. Samas on väga palju mehi, kes respekteerivad ja ütlevad, et naised teevad eriti head tööd.
Meil on nii väike turg, et pead poole rohkem pingutama, et üldse jalga ukse vahele saada. Vahe on juba selles, et sa ei ole vana niinimetatud põhituru promootor. Ma ju ei book»i show«sid Pariisi, Londonisse või Berliini. Eks ma olen isiksusena arenenud selles suunas, et olen otsekohene, straight to the business, lolli juttu ei kannata. Peab enda eest võitlema. Olema konkreetne, kiire ja panema raha lauale.
Peab olema konkreetne, kiire ja panema raha lauale.
Eesti inimene tahab ikkagi vaadata staare, keda ta teab. Kuidas siia tõusvaid tähti tuua?
Ega me ei saagi neid kätte. Alles äsja müüs Puerto Ricost pärit räppar Bad Bunny välja 25 staadionit Euroopas, miljonid inimesed olid Hispaanias virtuaalses piletijärjekorras, kokku müüdi ainuüksi Hispaanias 600 000 piletit. Kui ma tooks Bad Bunny Eestisse Lauluväljakule, siis kindlasti imestamist jaguks, aga kas keegi üldse ostaks pileteid? Tõusvad tähed, kes maailmas müüvad välja staadione, jõuavad meieni paariaastase viivitusega. Mõned üksikud, näiteks Sabrina Carpenter, Drake, Billie Eilish müüks juba meil ka. Artistid, kes teevad kiire tõusu ja saavutavad megasuure populaarsuse, ei vaata üldse siia turgude poole. Nad sihivad oma kontserte ainult sinna, kus on päris raha ja suur tähelepanu. Oleme Lauluväljakul The Weekndi täismaja müünud, seda tunnustatakse, aga järgmist aastat broneerides näeme, kuidas oleme jälle esimesest ringist välja jäetud. Usun, et oleks ruumi teha müügitööd ja artiste võrdsemalt jaotada. Eks me push»ime ise, niipalju kui suudame.
Kes on sinu kõige mõnusamad ja lemmikumad artistid, kellega on olnud alati suur rõõm tööd teha?
Iga suur artist on unistuse täitumine. Depeche Mode on üks minu suuri lemmikuid. Ülitoredad ja ülisõbralikud! Olen teinud kõiki nende šõusid Baltimaades, nad on alati ülicoolid, mõnusad, nendega saab nalja. Ägedad inimesed! Enrique Iglesias, mõtled küll, et mis ilus mees, aga tegelikult on temaga suhelda soe ja lihtne. Oleme teinud koos mitmeid kontserte, ta käib tavaliste inimeste seas, suhtleb kõigiga. Jean-Michel Jarre, kes nüüd varsti Eestisse tuleb. Temaga oli meil kunagi hästi südamlik vestlus. Arvan, et tänu temale leidsin noorena armastuse elektroonilise muusika vastu, tema 1981. aasta plaat „Concerts in China« raputas mind tohutult. Metallica, nemad on suured staarid, väga professionaalsed. Aerosmithi laulja Steven Tyleriga on mul nii naljakad mälestused, kuidas tal oli vaja kätt hoida kogu aeg, ta on selline vembukuju. Kylie Minogue, kes nüüd varsti jälle Tallinnasse tuleb, on samuti sõbralik ja armas. Muidugi Robbie Williams! Ülikihvt! Meeletult šarmantne, ma ei imesta tema edu üle, ta tuleb ruumi sisse ja kõik lihtsalt sulavad. Kogu tema olek on päikeseline ja mõnus.
Kes on praegu sinu unistuste listis, peale Coldplay muidugi, keda oleks äge Eestisse tuua?
Coldplay, Taylor Swift, Lady Gaga, Beyoncé – saaks olla enda üle uhke, kui õnnestuks. Sa küsisid enne, kuidas on naisena olla kontserdikorraldaja? Olen viimasel ajal palju mõelnud, et Eestis naispromootorina sind nagu ei olegi olemas. Nii-öelda õiged promootorid on ikka ainult vanad tegijad, kes on kunagi midagi teinud. Kõik teavad, et on Jüri Makarov ja Lauri Laubre, ja siis mainitakse ehk Live Nationit. Eks neil oli omal ajal ka raske töötada ja artiste tuua, aga ega tänapäeval ei ole üldse kergem. Pead võitlema iga suure artisti nimel. Kasvõi AC/DC – mingi suur turg jäeti kõrvale, valiti meid, see on tõesti suur töövõit. Ma kutsun neid pigem töövõitudeks, mitte unistusteks.
Kasvõi AC/DC – mingi suur turg jäeti kõrvale, valiti meid, see on suur töövõit. Ma kutsun neid töövõitudeks, mitte unistusteks.
Lähen jälle agendi juurde, agent ütleb, et jaa, Eva, one day! Ühel päeval tuleb ka sinu päev! Ma olen su juures kümme aastat käinud, iga kord ütled mulle, ühel päeval! Enam ei ole ka rahas küsimus, me oleme väga agressiivsed ja käime kõik selle raha välja, mida meilt nõutakse. Kuidas me praegu kalkuleerime ja riske võtame – varem me ei julgenud paljusid asju teha. Nüüd teeme võrdselt teistega. Ei saa enam minna jutuga, et meil siin on rahval raha vähe. Aga isegi rahast ei aita! Turg on nii väike, asub maailma lõpus! Selle vastu ei tee mitte midagi.
Sa tead, et publik tuleks ja kõik toimiks, aga sa saad selle järjekordse „ühel päeval!»-vastuse, millega sa stressi maandad?
Pead õppima endaga toime tulema. Pead otsima pääseteid, mis sind aitavad. Minu suur päästja on näiteks pilates. Olen täiesti sõltuv oma treeneritest ja pilatesest! See hoiab keha toonuses ja kolm korda nädalas tund aega pilatest on ajule puhkus. Õpid oma keha kuulama. Kes käib psühholoogi juures, kellele meeldib holistiline koputamine, näiteks mina olen üks nendest. Kui olid väga suured pinged, siis see aitas.
Sa oled kultuurinimene, reisiinimene, kunstiinimene, teatriinimene, kas sa autoinimene ka oled?
Ma armastan vabadust. Tahan minna ja tulla, nagu ise soovin. Mulle ei meeldi isegi pidudele sõita taksoga, lähen oma autoga. Mis siis, et see mõneti piirab. Kui lähen taksoga, tellin kõige korralikuma, mis ma leian. Oma auto annab mulle suure vabaduse ise otsustada. Olen kärsitu liikleja. Mitte ebaviisakas, ma ei kihuta, aga süstin mööda, jätkan sõitu omas rütmis. Auto on mulle ikka hästi oluline.
Kuidas Volvo sinu ellu tuli?
Mu elus on Volvo kogu aeg olnud. Vana suur Volvo 740, perekonnareliikvia, oli mu esimene auto. Volvo on quiet luxury, vaikne luksus. Ta ei paista silma, aga tema sisu on ilus ja kallis. Volvo on mugav ja minu auto on ka päris kiire hübriid. Linnamaastur XC60 on mulle ka suuruselt täpselt paras, ideaalne. Olen loodussäästlik, mul tegelikult ei ole suuremat vaja. Autol on ilus värv, moodne põhjamaine toon, hele nahksisu. Ta meeldib mulle järjest rohkem, pretensioonitu, aga luksuslik. Täpselt minu auto.
Volvo on vaikne luksus. Pretensioonitu, aga seest ilus ja luksuslik.
/nginx/o/2025/05/30/16878961t1hdad7.jpg)
Mis on ägedad elamused, mille puhul tunned, et nii hea, et see sinuga juhtus?
Käisime teist aastat järjest USAs Californias Coachella Valleys USA suurimal Stagecoach kantrifestivalil. Kantrimuusika on teatavasti tõusev žanr. Mul on kaks tütart, üks on 13, teine on 28, ja vanem tütar on kantrifänn. Tema hakkaski ajama, et lähme. Reisida ma armastan, nii et läksime! Iga päev külastab festivali 85 000 inimest, kolmepäevane festival on täielikult välja müüdud. Esinevad suured USA kantristaarid, kõik külalised on end vastavalt riidesse pannud – moodsad kaabud, saapad. Palju lavasid, lisaks kantrile ka EDMi ja räpiartiste. Ülivärskendav ja hariv festival.
/nginx/o/2025/05/30/16878963t1h3007.jpg)
Coachella Valley asub Palm Springsi juures. Palm Springs on pikk mid-century stiilis asumite rida. Ülicool, ülisoe, ilus, hoolitsetud. Täpselt minu teema! Saab käia kunstinäitustel, seal on huvitavad arhitektuuri-tuurid, vintage-poed. Mulle meeldis väga Palm Springsi kunstimuuseum.
/nginx/o/2025/05/30/16878965t1hef14.jpg)
Sul on oma kunstikogu, mis sind oma kogu luues käivitab, millest lähtud?
Katsun kunstimaailmas mingil määral kohal olla, mulle meeldib õppida nägema. Mida rohkem kunsti vaadata, seda rohkem oskan hinnata. Veneetsia biennaalil olen käinud mitmel korral koos noorema tütrega. Art Baselile meeldib minna üksi. Mulle meeldib abstraktne kunst, teatud värvitoonid. Ostan uuemat, tänapäeva Eesti kunsti, Pallase-aegset ei osta. Ostan neid kunstnikke, kellel on juba kindel käekiri välja kujunenud. Ajapikku on mulle hakanud aina rohkem meeldima graafika. Töödes, mida valin, on alati midagi, mis viib kuhugi kaugemale, midagi on justkui tulemas.
Mis on tulemas, mida sa ootad tulevikus oma maailmale, oma isiksusele?
Mulle tohutult meeldib reisida. Ma tahaks reisida, reisida, reisida! Suurt rahuldust pakub käia muuseumites, näitusel. Kunst aitab kuidagi mõnusalt kulgeda. Meil on väike kunstiklubi ka, käime aegajalt kunstnikel külas ja näituste avamistel. See on igapäevaelule mõnus vaheldus. Kõik, mis on seotud kunsti, arhitektuuri, sisekujundusega – olen täielik interjööri- ja disainihull. Võin tunde kedrata mööda galeriisid, ägedaid mööblipoode, foorumeid, jälgin, mis toimub disainimessidel, ostan ajakirju.
Võin tunde kedrata mööda galeriisid, ägedaid mööblipoode, foorumeid.
Nagu teine kutsumus?
Jaa, nagu teine kutsumus. Eks ma olen harrastaja, võtab ka aastaid aega, et maitse kujuneks. Vaatamiskogemus annab hästi palju.
Paar aastat tagasi ostsin endale uue kodu. Mõtlesin, et ostan elamise, kus kõik on valmis, kolin lihtsalt sisse. Väga valisin, mõtlesin, et siin ma ei pea midagi muutma. Ja siis tegin absoluutselt kõik ümber! See oli nii huvitav protsess. Ja nüüd juba mõtlen, mida ma teeks siin hoopis teistmoodi. Järjest tulevad ideed. Mul võiks olla ruumid nagu maalikunstnikul on lõuendid, et saaks kogu aeg midagi uut luua.
Maailm, mis ei saa kunagi valmis?
Ei, ei saa tõesti.