Rahandusminister Jürgen Ligi ei pea õigeks ametnike palga suuruse avalikku reklaamimist, sotsiaaldemokraatide arvates võtab uus seadus ametnikelt mitmed garantiid ja rikub õigustatud ootuse printsiipi.
Tellijale
Ametnike ja erasektori töötasud muutuvad võrreldavaks
13. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahastamisskandaali varju jäänult võtab riigikogu täna vastu viimased kümme aastat kirgi kütnud avaliku teenistuse seaduse (ATS), mis muudab ametnike palgad avalikuks ja vähendab ametnikkonda.
Kokku esitati ametliku kooskõlastamise käigus eelnõule 756 märkust (need mahtusid ära 270 leheküljele – T. K.), millest jäid arvestamata 119. Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli arutelu all täiendavalt 153 muudatusettepanekut, millest ei leidnud toetust 66 muudatusettepanekut. Opositsioon esitas 69 muudatust, millest ei leidnud toetust 41.
Dubleerimine kaob
Üks selgemaid muudatusi on ametniku mõiste ümbervaatamine ehk reformi tulemusena väheneb ametnike arv praeguselt 28 000-lt 22 000-le. See ei tähenda töökohtade kadumist, vaid üldisi funktsioone täitvad inimesed (näiteks arvutispetsialistid, raamatupidajad, personalitöötajad) hakkavad tööle töölepinguseaduse alusel. See tähendab ka, et nad on vabad ametnikele kehtivatest piirangutest.
Ideaalis peaks töölepinguga töötavate inimeste arvu suurenemine andma võimaluse ka valitsusasutustel mitmeid funktsioone ühendada. Näiteks ei pea igal asutusel olema oma IT-mees ja oma raamatupidaja, vaid seda teenust võib teha mitme asutuse peale kokku. Ametnike ja töölepinguliste töötajate jaotuse tulemusena kaovad viimastel näiteks tegevuspiirangud, eelkõige ettevõtluspiirang.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde (Reformierakond) sõnul suureneb
ATSi jõustumisel küll ametnike põhipalk, kuid kaovad ära igasugused lisatasud ehk avaliku sektori palgakorraldus muutub selgemaks, läbipaistvamaks ja võrreldavaks erasektori palgaga. Tema hinnangul saab ametnik koos suurema põhipalgaga ka suurema kindlustunde.
«Eelnõu üheks eesmärgiks on muuta avalikus teenistuses hüved sarnasemaks erasektoriga, kus töötab enamik eestimaalastest,» lausus Linde.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon tegi ettepaneku, et enne uue ATSi jõustumist ametisse nimetatud isikul säiliks õigus teenida edasi vanaduspensioni suurenemise nimel kuni tema teenistussuhte lõppemiseni. Lisaks oli arutelu all teenistusstaažist tulenevate lisapuhkusepäevade säilitamine neile, kes on hetkel teenistuses ja on pikema puhkuse välja teeninud ning arutati ka koondamishüvitiste suurendamist (hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses), kuid justiitsministeerium neid ettepanekuid ei toetanud.
Koondamisel makstakse ametnikule hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Ülejäänud osas makstakse uue töölepingu seadusega hüvitist töötukassa töötuskindlustusseaduses ettenähtud korras.
Eespool toodud punktide pärast hääletavad sotsiaaldemokraadid täna kindlasti seaduse vastu.
«Uus ATS ei loo tänapäevast teenistusseadust, vaid selle eesmärk on hoida kokku kulusid. Töötajatel vähenevad garantiid ja uue seaduse puhul jääb meie jaoks äärmistel küsitavaks töötajate õigustatud ootuse punkt,» leidis SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.
Tema sõnul on ühtpidi hea, et ametnike põhipalk suureneb ja lisatasude osatähtsus väheneb, aga kehv on see, et avalikud teenistujad jäävad kehvemasse seisu, omamata õigust töölepingut sõlmida ja oma töötingimuste üle kaubelda.
«Kui on majanduslangus ja riigieelarve väheneb, võib riigiasutus uue seaduse põhjal sama protsendi võrra vähendada ka palku. Seadus ei anna aga garantiid, et kui olukord pöördub, tuleb palka tõsta.».
Pärast pikka vaidlust lisas põhiseaduskomisjon seadusesse, et pärast palgalangust tuleb otsida võimalust palgatõusuks. «See ei tähenda aga, et ka leitakse,» tõdes sotsiaaldemokraat.
Nestori arvates on uue ATSi üheks sõlmküsimuseks streigiõigus. «Ametnikud, kes on käsu korras tööle nimetatud, ei tohi streikida, aga töölepinguga töötajad justkui võiksid. Aga päästeameti puhul on streigikeeld üldine,» imestas ta.
«Päästeameti streigikeeld ei tähenda seda, et kui maja põleb, siis päästjad ei kustuta tuld, vaid inimeste turvalisust ja tervist tagavates valdkondades peavad ka streikijad tagama pääste kindlas mahus sõltumata streigist. Selleks on kollektiivsete töövaidluste seaduses protseduurid olemas, ja sinna oleks võinud need teatud muudatustega jäädagi, aga meie ettepanekut ei arvestatud,» lisas Nestor.
Omavalitsusliidu soovid
Eesti Linnade Liit esitas omalt poolt 13-leheküljelise ettepanekute nimekirja, millest liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul suur osa arvesse võeti.
«Omavalitsusliitude poolt vaadatuna jäi lahenduseta see, et kui senise seaduse järgi olid omavalitsusliitude töötajad ka avalikud teenistujad, siis uue järgi enam ei ole,» ütles ta. «Linnade liidu ja omavalitsuste puhul see probleemi ei tekita, küll aga maakondlikes liitudes, kus kohalike omavalitsuste ühisametnike palkamine võib osutuda suuremaks probleemiks, kui see seni on olnud.»
Võigemasti sõnul on see aga pigem üksikjuhtum, mis praktikas paika loksub ja üldiselt on nad seisukohal, et uut seadust on tarvis.
Kuna suurtes linnades ei ole ümberkorralduste ja ametijuhendite pool kõige kergem protsess, palusid nad seaduse jõustumisel tuleva aasta jaanuari asemel neljakuulist pikendust ehk uus ATS jõustub 1. aprillil 2013.