Läti vastuluure: Dressen Läti riigisaladustele ligi ei pääsenud

Aleksei Dressen kohtus.

FOTO: Riigiprokuratuur

Aleksei Dressen võis Vene eriteenistustele edastada ka Lätit puudutavat informatsiooni, kuid seal hulgas polnud riigisaladusi, teatas Läti põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB).

Eile riigireetmises ja Eesti riigisaladuste Venemaale müümise eest 16 aastaks vangi mõistetud endine kaitsepolitseinik Aleksei Dressen oli Kapo ja SAB vaheline sideohvitser 2000. aastate algul. Eilsel pressikonverentsil märkis kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg, et välisriikidest puutus Dressen kokku vaid Läti ametivendade ning lõunanaabrite tundliku informatsiooniga.

«Mingis osas oli tal ka teadmine rahvusvahelisest koostööst, aga väga piiratult. Õnneks piirdus tema võõrkeelte oskus ainult vene keelega. Mingil määral sai seetõttu kompromiteeritud ainult koostöö kaitsepolitsei ja Läti eriteenistuste vahel. Mingis osas on koostöö Läti julgeolekuteenistustega kahjustada saanud, väike pihtasaamine on,» möönis Aeg eile.

SAB kommenteeris Dresseni juhtumit üsna napisõnaliselt, kuid andis teada, et Läti riigisaladusi lekkinud ei ole.

«SAB on kindel, et Dressenil polnud ligipääse Läti riigisaladustele ega NATOt ja Euroopa Liitu puudutavale salastatud teabele Lätis. Seetõttu polnud Dressenil võimalust Läti riigile tõsist kahju tekitada», kinnitas SAB esindaja.

Büroo esindaja rääkis siiski, et sarnaste juhtumite ennetamiseks tulevikus võttis Läti kasutusele ühtse riigisaladuste kaitsmise süsteemi. Selle kohaselt teostatakse enne riigisaladustele ligipääsu võimaldavate lubade väljastamist karm tausta- ja julgeolekukontroll, ametnikke instrueeritakse regulaarselt turvameetmete ja vastuluure ohtude osas, teabevajaduse põhimõtet järgitakse rangelt ning riigi julgeolekuinstitutsioonide ametnikele on kehtestatud piirangud vastuluureohtude minimeerimiseks.

SABi esindaja rõhutas, et Eesti kaitsepolitsei on alati olnud nende lähedane ja oluline partner ning see suhe jätkub ka tulevikus. Eraldi toodi välja kahe julgeolekuameti omavaheline koostöö nii Herman Simmi kui ka Aleksei Dresseni juhtumite lahendamisel.

Tagasi üles