Spiooniks tembeldatud ärimees elab hirmus
Täiendatud 20.33!

Saar olevat Venemaalt lahkunud 20. augustil Ivangorodi (Jaanilinn) piiripunkti kaudu. Pildil on vaade piirisillale.

FOTO: Karol Sepik/ SL Õhtuleht

Mullu augustis Venemaal luurajaks tituleeritud ja riigist välja saadetud eestlane Allan Saar väidab tänases «Pealtnägijas», et on kaotanud kogu oma vara, elab hirmus ja peidab oma peret välismaal.


11 aastat Venemaal palkmajade äriga tegelenud eestlane tehti kurikuulsaks mullu 20. augustil. Siis paiskas Vene vastuluureteenistus FSB meediasse napi teate, et samal päeval sunniti riigist lahkuma 1962. aastal sündinud Eesti spioon Allan Saar, kes kogus salainfot sõjaliste objektide kohta Eesti piiri lähedal.

Kui skandaal augustis lahvatas, keeldus Lihulasse vanematekoju pakku pugenud Saar intervjuudest. Kunagi 15 aastat miilitsas ja politseis töötanud mees väidab, et šokist ja hirmust. Pool aastat hiljem oli ta nõus «Pealtnägijale» usutlust andma väites, et on end nüüd kogunud, tahab päästa oma hea nime ja anda võimsa Vene karu Euroopa inimõiguste kohtusse.

«Tänu sellele nn spiooniskandaalile kaotasin ma kõik. Ma kaotasin sõbrad, tuttavad, töö. Kaotasin kõik, mis elus on võimalik kaotada, peale pere,» väitis Saar, kelle sõnul peidab ta senini oma kolme last ja elukaaslast ühes Euroopa riigis.

Pealtnägijas esimest korda suud avades väidab Saar, et skandaali taga on tema venelasest äripartner, kes lõi temast Vene vastuluureteenistusele spioonimüüdi, et mehest sel moel lahti saada.

Saar avastas mingil hetkel, et teda jälgitakse. «Kodust hakkasid asjad kaduma. Sellised, mida tavaline varas ei puutu. Näiteks autoinstruktori tunnistus ja relvainstruktori tunnistus. Ainult sellised asjad. Sealsamas avastad, et mingi võõras auto seisab kodu juures, sind jälgitakse, üritatakse väravast sisse tulla.» 

Vene meedia põhjalikumas käistluses räägitakse Saarest kui superspioonist, kes loonud idapiiri taga lausa agentuurvõrku. Jälile saadi eestlasele tänu vene ohvitserile, kellelt Saar olevat infot mangunud. Seepeale teinud tšekistid üllatusvisiidi Saare hotellituppa Peterburis, kus too tunnistanud ausalt üles, et on kaitsepolitsei agent. Vangi ei olevat Saart pandud vaid tänu sellele, et tal ei õnnestunud mingit erilist kahju spioonina tekitada. 

Saare sõnul ei käinud ta kordagi isegi ühelgi ülekuulamisel.

Asjatundjad usuvad, et Allan Saare kahjuks rääkis ajastus. Värskelt enne seda oli puhkenud Gruusia sõda, mille osas Eesti jõuliselt Venemaa vastu välja astus. Vaid kuu aega hiljem vahistati aga Eestis vene välisluure superagent ja reetur Herman Simm. Nii pandi meedias Allan Saare loo tuules käima vana plaat ja mängiti ette kõiki viimase 18 aasta luureskandaalid, kus venemaal on tabatud eestlastest väidetavad spioonid. 

Äriettevõtete julgeolekukonsultant Hannes Kondi hinnangul on Saare loo puhul tegu klassikalise juhtumiga, kus vastuluureteenistus kasutas pseudomüüdi ära, et näidata lihtlabaselt ühe väikese riigi vaenulikkust Venemaa vastu.

«Me peame kahjuks tunnistama, et Venemaa on riik, kus on väga suured ärilised võimalused, kuid kindlasti on seal ka väga suured ärilised riskid. Me teame sadu juhtumeid, kus isikutest on tehtud kurjategijad lihtsalt sellepärast, et poliitiliste vaadete, asukohariigi või mingi muu põhjuse tõttu pole nad sobilikud kehtivale režiimile,» selgitas Kont.

Tagasi üles