Veebruaris kaotas Tallinnas töö 166 inimest päevas

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjekord tööturuametis.
Järjekord tööturuametis. Foto: Peeter Langovits

Veebruari kolmandal nädalal võeti Tallinnas arvele igal tööpäeval keskmiselt rekordilised 220 uut tööotsijat. See tähendab, et veebruaris kaotas Tallinnas igal tööpäeval töö 166 inimest.


See selgus täna linnavalitsusele esitatud informatsioonist tööõigusalase nõustamise kohta.

Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on linnavalitsuse teenindussaalis kolme kuu jooksul tööõigusalast nõu saanud üle tuhande inimese, osa hädalisi on suunatud õigusbüroosse, kus nad saavad professionaalset juriidilist abi. «Kui mullu oktoobri seisuga oli Tallinnas umbes 5900 töötut, siis tänavu veebruari lõpuks oli nende arv tõusnud üle 12 500. Ja ma arvan, et käesoleva aasta lõpuks kasvab see number veel palju suuremaks. Veebruaris kaotas Tallinnas töö 166 inimest päevas,» ütles Mutli.

Nõustamisteenuse käivitas linn mullu detsembris, kui oli näha, et töötuid tuleb iga päevaga juurde. Lisaks inimeste vastuvõtule vastavad kaks kogenud ametnikku ka inimeste elektronpostiga saadetud küsimustele.

Tuhandest nõuküsijast umbes 45 suunati Mutli sõnul linna partneriks olevasse õigusbüroosse, kus nad saavad tasuta professionaalset abi näiteks töövaidluskomisjonile avalduse kirjutamisel või kohtuhagi koostamisel.

Kolme kuu jooksul nõustamisel käinud 1033 inimesest on 35 protsenti eestlased, ülejäänud kõnelevad vene keelt. Tüüpilisim abivajaja on nõustajate sõnul kesk- või vanemaealine, vene keelt kõnelev, lihtsamaid töid tegev töötu või lähiajal töötuks jääv inimene.

Üha rohkem pöördub viimasel ajal nõustajate poole nooremaid inimesi, kellel on küll olemas erialased oskused ja väljaõpe, kuid kes sellele vaatamata on tööd kaotamas või juba kaotanud.

62 protsenti nõuküsimistest puudutavad töölepingu lõpetamist erinevatel alustel, sealhulgas koondamist. Samuti teevad inimestele muret saamata töötasu ja lõpparve, töölepingu tingimuste muutmine ja tööturuteenused.

Tihtipeale üritab tööandja lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel või teeb töötajale ettepaneku kirjutada avaldus omal soovil töösuhte lõpetamiseks.

Kui töötaja ei nõustu lõpetama töölepingut tööandja soovitud viisil, siis «leitakse» muu põhjus töötaja vabastamiseks, eelkõige distsiplinaarkaristuse määramise kaudu või mittepiisavate kutseoskuste tõttu, näitavad nõustajate kogemused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles