Eesti Korteriühistute Liit valis suve hakul taas välja Eesti kauneima kortermaja – võitjaks osutus KÜ Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ning heas korras hoida saab vaid ühise nõu ja jõuga, usuvad kaheteistkümne korteriga maja korrashoiu eestvedajad Õrne ja Peeter Lainde.
Kui Peeter ja tema abikaasa Õrne oma perega viie aasta eest kaunis Ruila mõisapargis asuvasse majja kolisid, polnud möödunud sajandi seitsmekümnendate keskpaigas ehitatud elamu just parimas korras – katust oli küll veidi kõpitsetud, kuid kõik muu tahtis tegemist.
«Paar perekonda niitis maja ümbert muru, aga rohkem keegi midagi väga ei teinud,» meenutab Peeter. Nii alustatigi elamu juurde kuuluva 17 137 m2 suuruse territooriumi korrastamisega ning kahe aasta eest tehti algust ka maja renoveerimistöödega. «Tänaseks päevaks oleme suutnud anda mõisapargile hooldatud ja elamule kauni välimuse,» tunnevad Peeter ja korteriühistu juhi ametit pidav Õrne heameelt.
Uudsed süsteemid
Maja kõigile elanikele on eeskätt oluline maja soojustamise ja maakütte kasutamisega saavutatud 65-protsendiline energia kokkuhoid. «Kui siia kolisime, oli plaanis viia maja õliküttele, kuid seadmed olid vanad ning kütte hind oleks läinud üüratult kalliks. Tegime otsuse, et maja tuleb enne ära soojustada ning seejärel paigaldada kõige optimaalsem küttevariant maakütte näol,» räägib Peeter, kelle sõnul on niisugune küttesüsteem ennast nende elamu puhul täielikult õigustanud.
Uudseid süsteeme kasutatakse majas teisigi – nii näiteks on ühistu raamatupidamine veebipõhine ning vee- ja küttemõõturite näite loetakse Siemensi kauglugemisseadmetega. «Ees on ootamas trepikodade remont, parkimisala laiendamine ja palju muud,» räägib Peeter Lainde.
Omanikutunne
Ühistu tegutseb majas juba aastast 1997, kuid teadmine, et igaüks peab kodumaja eest hoolt kandma, on inimestesse üsna tasapisi juurdunud. Majaümbruse muru niitmise eest hoolitsevad elanikud graafiku alusel ise – kel jõud ja oskus vähegi lubab, lööb kaasa.
«Oleme ka talguid teinud, maja juures asuva metsatuka saime nii korda,» loetleb Peeter ühiselt saavutatud eesmärke. «Ise peab aga päris palju tunde rassima ja eeskuju näitama, et midagi muutuks ja inimestele kohale jõuaks, et kodumaja hea käekäigu nimel tuleb igaühel pingutada.»
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ongi kõige olulisem inimeste suhtumist muuta – nõukoguliku majavalitsuse asemel ollakse juba ise paarkümmend aastat omanikud ning kortermaja korrashoid sõltub enda ehk omanike tehtavatest otsustest.
«Omanik teab ja tunneb oma kodumaja olukorda kõige paremini. Õnneks leiab ühistu koosolekul järjest enam omanikke ühise keele ja otsustab maja renoveerida,» räägib Mardi. Spetsialisti sõnul on siin oluline ühistu juhatuse pidev selgitustöö. «Kui inimesed mõistavad, et renoveerimisega hoitakse rahakotis kokku näiteks kütte arvelt hulk eurosid ning et tänu renoveerimisele nende omanduses olev kinnisvara mitte ainult ei säilita oma senist väärtust, vaid et selle hind ka tõuseb, pole ju põhjust renoveerimisele vastu seista,» usub Mardi.
Ühistegevus on aga see, mis kortermajast kodumaja teha aitab, on Mardi kindel. «Kes ikka ise maja ümber lilli istutamas käib, puhkenurka ehitada aitab või hoovi koristab, sellele läheb kodumaja hea käekäik korda ja ta seisab hea selle eest, et see kõik nii ka jääks.»