K, 17.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valitsus kinnitas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+

Madis Filippov
, reporter
Valitsus kinnitas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ka Rail Baltica mahub üleriigilisse planeeringusse Eesti 2030+.
Ka Rail Baltica mahub üleriigilisse planeeringusse Eesti 2030+. Foto: Priit Simson

Valitsus kehtestas regionaalministri valitsemisalas koostatud üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ ja sellele lisatud tegevuskava.

Eesti 2030+ suunab Eesti järgmise 20 aasta ruumilist arengut ning keskendub transpordi, asustuse ja energeetika arengule.

«Nii nagu maja ei hakka keegi ehitama ilma projektita, et vaatame mis saab, nii ei taha me ka Eesti riigi ruumilisel arengul lasta lihtsalt «kuidagi juhtuda»,» ütles regionaalminister Siim Kiisler. Tema sõnul on avalikku ruumi mõjutavad arengusuunad üldjuhul pikaajalised ja neid saab ellu viia vaid erinevate valdkondade koordineerimise kaudu.

«Eesti 2030+ on n-ö horisontaalne strateegia. Selle ellurakendamise juures on väga suur osa transpordi-, energia-, keskkonna-, kalandus- ja põllumajanduspoliitikal, kuid eriti tihe seos on üleriigilise planeeringu ja regionaalpoliitika vahel,» ütles regionaalminister.

Valitsuse tänasel istungil kehtestatud üleriigilise planeeringu peamised märksõnad on inimeste toimepiirkonnad, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga, rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.

Regionaalministri valitsemisala planeeringute osakonna juhataja Martina Proosa sõnul on konkreetsetest tegevustest praegu alustatud näiteks Rail Balticu maakonnaplaneeringutega.

«Järgmisena jõuab valitsusse merealade planeeringute algatamine Hiiu- ja Pärnumaal,» tõi Proosa näiteid üleriigilise planeeringuga määratletud arengusuundadest.

Planeerimisseaduse kohaselt on üleriigilise planeeringu lisana koostatud ka planeeringu elluviimise tegevuskava, mis katab peamisi tegevusvaldkondi, millest planeeringu eesmärkide saavutamine sõltub.

«Tegevuskava alusel jälgitakse üleriigilise planeeringu eesmärkide poole liikumist. Konkreetsed ressursid, vahetulemused ja tähtajad pannakse paika juba valdkondlike arengukavade koostajate poolt,» ütles Proosa. Planeeringu elluviimise tegevuskava täitmist on kavas arutada valitsuse istungil vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Planeeringu on kooskõlastanud maavalitsused, ministeeriumid ja omavalitsusliidud. Piirkondlike ja avalike arutelude käigus said planeeringu koostamisel oma sõna kaasa öelda eri valdkondade eksperdid ja kõik Eesti elanikud.

Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Üleriigilise planeeringu eesmärk on kujundada riigis otstarbekas ruumikasutus.

Seni kehtinud ning Eesti esimene üleriigiline planeering Eesti 2010 koostati 12 aastat tagasi. Uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamise algatas Vabariigi Valitsus 4. veebruaril 2010.

Märksõnad
Tagasi üles