Kaitseväelaste sobivust teenistusse hakatakse hindama kalli testiga

Kaitsevägi. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kaitseministeerium otsustas hankida ligi 96 000 euro eest psühhomeetrilise instrumendi, millega hakatakse mõõtma kaadrikaitseväelaste sobivust teenistusse.

«Tegemist ei ole tegelikult seadmega, vaid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse projekti raames loodava testiga, mille abil on võimalik ennustada isiku sobivust teenistusse ja vastavust ametikohale esitatud nõudmistele,» selgitas Pilleriin Lillemets kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Instrument on mõeldud üheks osaks kaitseväe üldisest personali hindamise süsteemist. Uue testiga üritatakse vähendada kulusid, mis praegu kaasnevad teenistusse või ametikohale mittesobivate kaitseväelaste ennetähtaegse teenistusest vabastamise või korduva uuele ametikohale määramisega.

Loodava testiga hakatakse esmajärgus hindama kaitseväe palgalist koosseisu ehk kaadrikaitseväelaseid. See, kas instrumenti on tulevikus võimalik kasutada ka ajateenijate ametite määramisel, saab selgeks testi loomise ja esialgse kasutamise käigus.

Psühhomeetriliste isikuomaduste test saab olema üks osa suuremast hindamissüsteemist, millega on tulevikus plaanis hinnata kõigi kaitseväelaste isikuomadusi.

Hind on krõbe – hankelepingu lõplik kogumaksumus on 95 760 eurot.

«Kaitseväe vajadustele vastava psühhomeetrilise instrumendi väljatöötamine on väga teadusmahukas töö ning antud pakkumine oli võrreldes teistega kõige soodsam,» põhjendas Lillemets.

«Tartu Ülikooliga sõlmitud hankelepingu lõplik maksumus, 95760 eurot, sisaldab kolme aasta personalikulusid, töövahendeid ning lähetuste maksumust,» teatas ta. «Lisaks on töö teostamise jaoks tarvis analüüsida suurt hulka rahvusvahelisi materjale, mis samuti kajastub hanke hinnas.»

Tartu Ülikooli psühhomeetria teadur Karin Täht, kes ei ole antud projektiga seotud, selgitas Postimehele, et psühhomeetrilisi teste kasutatakse personalivaliku puhul laialdaselt.

Näiteks TÜ kasutab akadeemilist testi üliõpilaste vastuvõtul sotsiaal- ja haridusteaduskonda. Akadeemiline test mõõdab üliõpilaskandidaatide vaimseid võimeid näiteks sõnavara kasutusoskuse, ruumilise ja matemaatilise mõtlemise, võõrkeelest arusaamise lõikes.

«Psühhomeetriline test on mõõtevahed inimeste individuaalsete erinevuste (näiteks vaimsete võimete, hoiakute või isiksuse joonte) objektiivseks mõõtmiseks,» lausus ta. «Kvaliteetselt välja töötatud psühhomeetriline test mõõdab usaldusväärselt ja valiidselt – mõõdab seda mida väidetakse.»

Täht lisas, et psühhomeetriliste testide väljatöötamine on ajamahukas ja spetsiaalse ettevalmistusega inimeste kaasamist nõudev töö. Testide põhjal saab otsustusi teha vaid siis, kui test on eelnevalt kontrollgrupil läbi viidud ja saadud tulemuste põhjal on välja töötatud normid testitäitja tulemuse hindamiseks.

Tagasi üles