Päevatoimetaja:
Emilie Haljas

Jõks soovitab piirata erakondade valimiskampaania kulusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Allar Jõks on aastaid olnud seisukohal, et raha osakaal poliitilise võimu saavutamisel peab vähenema.
Allar Jõks on aastaid olnud seisukohal, et raha osakaal poliitilise võimu saavutamisel peab vähenema. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Endine õiguskantsler Allar Jõks soovitab riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud arvamuses vähendada erakondade rahavajadust, piirates valimisreklaami või seades ülempiiri kampaaniakuludele.

Jõksi sõnul on ainus võimalus erakondade rahavajaduse vähendamiseks avaldada survet valimiskampaania rahastamisele. «Kõige mõjusam teadaolev kulude vähendamise viis on teatud kanalite keelamine või valimiskampaania andmine maksumaksja poolt ülalpeetavasse ringhäälingusse. Erinevates Euroopa riikides on kasutusel erinevad kombinatsioonid: keelatakse välireklaam või telereklaam ja antakse kõigile kandidaatidele teatud kriteeriumi alusel esinemisvõimalus,» lausus ta ja lisas, et samuti on võimalik seada ülempiir kampaania maksumusele.

Teiseks soovitas ta arvestada erakondade riigieelarvelisel toetamisel valimistel saadud hääli ja liikmemaksudest või seaduslikest annetustest saadud vahendeid. Seejuures võiks eelarvetoetust tema hinnangul kasutada vaid erakonna mõistliku isikkoosseisu ja kontori ülalpidamiseks. «Nimetatu sunnib erakondi pidevalt suhtlema oma liikmete ja valijatega ning väldib olukorda, kus erakond jääb ainult riigieelarvest sõltuvaks,» ütles Jõks.

Lisaks tuleks Jõksi sõnul varjatud annetuse vastuvõtmise eest ette näha erakonna õiguslik vastutus. Tema sõnul peaks seadus kujundama olukorra, kus erakonnal oleks seadust järgida kasulikum kui seda rikkuda, samas kui praegu on see vastupidi. Ta meenutas, et 2010. aastal keeldus riigikogu kehtestamast erakonnale kohustust kanda varjatud annetus kolmekordses ulatuses tagasi riigieelarvesse.

Riigikogu kaotas võimaluse parteisid keelatud annetuse vastuvõtmise eest karistada 2010. aasta novembris vastu võetud seadusega, millega ühtlasi moodustati erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Muudatuste poolt hääletasid toona Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja roheliste saadikud ning vastu oli üheksa sotsiaaldemokraati.

Parlamendi põhiseaduskomisjonile on praeguseks erakondade rahastamise kohta ettepanekuid teinud õiguskantsler Indrek Teder, riigikontrolör Mihkel Oviir, Tartu ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tartu ülikooli riigiteaduste instituut, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, ühing Korruptsioonivaba Eesti ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit.

Samuti on oma arvamuse esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, riigikogu demokraatide ühendus, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Konservatiivne Rahvaerakond, Eestimaa Rohelised, Kristlikud Demokraadid ja Iseseisvuspartei ning lisaks ka Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja Lilleküla selts.

Kõige rohkem ettepanekuid on põhiseaduskomisjon saanud selle kohta, kuidas muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist, kuid mitmed eksperdid ja poliitikud on soovitanud piirata ka kampaaniakulusid, lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada ning keelatud annetuste vastuvõtmine ja andmine kriminaliseerida. Valdavalt riigikogus esindamata erakonnad sooviksid kaotada või vähendada valimiskautsjonit ja viieprotsendilist valimiskünnist ning alandada erakonna liikmepiiri.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul asub komisjon ettepanekuid arutama ilmselt ülejärgmisel nädalal.

Tagasi üles