Kas klaastornidega city või kausikujuline kaluriküla?

Tartu kesklinn. Foto: SCANPIX

Töötubade, küsitluste ja pika analüüsi tulemusel paiskas linnavalitsus linlastele arvustamiseks ja eelistuste väljaütlemiseks Tartu linnasüdame viis arengustsenaariumi. Mõni äärmuslik, hoogsalt vinti üle keerav, mõni, vastupidi, käsipidurit tõmbav. Analüüsi täistekst on raskepärane, aga ikkagi oluline, sest nüüdsest valikust võib sõltuda, millist kesklinna Tartu linnavõim tulevikus kujundab.

Arengustsenaariumide koostamine on üks samm kesklinna üldplaneeringu valmimisel. «Leidsime, et ei saa kohe hakata joonestama uushoonestust ja määrama piirkondi, mida arendama ei pea, kui me ei tea, millist kesklinna Tartu tegelikult vajab,» ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku selgitas, et stsenaariumi valiku järel määratakse vajalikud ehitusmahud – kui palju on vaja eluruume, kaubanduskeskusi, büroosid, kultuuriasutusi. Seejärel peavad arhitektid ja linnaplaneerijad need kesklinna ära mahutama.

Edaspidi on linnavõimul lihtsam krundiomanikele vastata, kas nende plaanid kõlavad kokku linna vajadustega, sest vaadata tuleb mitte konkreetset krunti ja maja, vaid laiemat linnageograafilist mõju.

Näiteks ei sõltu tornhoone ehitamine sellest, millise krundi omanikul on piisavalt edevust, raha või laenuvõimet, vaid sellest, kuhu sellist maja tegelikult vaja oleks.

Mõni stsenaarium eeldab kesklinna rohkem kaubanduse või elanike tõmbamist, aga eesmärgi saavutamiseks võib linnavõim piirata äärelinnas kaubanduskeskuste või elurajoonide ehitamist. Kuni selleni välja, et arutletav seadusemuudatus võimaldaks linnal arengueesmärkide nimel tühistada juba kehtestatud planeeringuid.

«Tartu praeguse ligipääsetavuse olukorras ei saa Tartust teha rahvusvahelist keskust, selleks tuleb linnavõimul panustada lennuliinide avamisse, nendele peale maksta,» ütles Tamm. «Meil ei ole ka mõtet arendada kõiki haljasalasid, kui meil on plaanis suurem osa neist täis ehitada. Linnal ei ole raha palju, aga küsimus on, kuhu linn raha suunab.»

Ranniku ütles, et praegustest kavadest ei tulene temale veel sünergeetilist tulevikukujutlust kesklinnast, lõplik lahendus saab olla stsenaariumide sümbioos. «Praegu seda tõelist sädet ma ikka veel ei näe,» lausus ta.

Stsenaariumide avalik arutelu on esmaspäeval, 10. septembril kell 15 raekoja saalis.
---------------------------------------------------------------

Esimene stsenaarium: kesklinna areng linnaosana

Linnaosana pakub kesklinn oma elanikele juba praegu head elukeskkonda. Olulised teenused, meelelahutus ja laia valikuga kaubanduskeskused on lähedal. Samuti lasteaiad ja koolid. Spordirajatised ja puhkerajad on hästi kättesaadavad. On ka töökohad.

Ometi on kesklinn elukohana alakasutatud. Seda on eramupiirkondadega võrreldes vähem hinnatud, soodsama hinna tõttu on eelistatud äärelinna kortermajad. Eesmärk on muuta kesklinn hinnatud elukohaks.

Stsenaariumi elluviimiseks on muu seas vaja:
• Vähemalt pool uushoonestuse mahust kavandada korterite tarbeks.
• Pargid säilitada ja kujundada ümber igas vanuses inimeste vajadusi arvestades.
• Kõigisse kesklinna asumitesse kavandada esmatarbekaupade pood.
• Liikluses eelistada jalakäijaid ja jalgrattureid. Rajada rattarajad (Vanemuise, Pepleri, Kalevi, Kroonuaia, Veski, Roosi, Kastani, Raatuse jne), piirates selleks parkimist.
• Liikluse rahustamiseks ja transiitliikluse takistamiseks vähendada sõiduradade laiust, lisada foore.
• Ahhaa taha Kaluri tänava ja Emajõe vahele ehitada neljakorruseliste majadega elamupiirkond.
• Sadamaturu tagune hoonestada kuni viiekorruseliste elamutega, kus esimesel korrusel on poekesed, kohvikud jne.
• Turu tänava lammutatava katlamaja asemele rajada park.
• Loobuda linnaraamatukogu-kunstimuuseumi ehitamisest Magistri tänava äärde, säilitada sealne parkla.
• Ülejõe pargis ehitada vahetult Oeconomicumiga piirnevale alale neljakorruseline suurem elumaja. Ülejõe ja Holmi park säilitada.
• Fortuuna kvartal hoonestada.
• Tartu äärelinnas ja lähivaldades tühistada uute elamualade rajamist võimaldavaid planeeringuid.

Kesklinna arendamine tavalise linnaosana on üks tagasihoidlikumaid stsenaariume. See väärtustab kesklinna elukohana, kuid vähendab rolli linna keskusena, ammugi regionaalse ja rahvusvahelise keskusena.