Noor õpetaja: reaalained tuleb muuta õpilasele huvitavaks

Pildil Noored Kooli programmis osalejad.

FOTO: Laura Oks

Esimest nädalat Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatikaõpetajana töötav Raido Kivinurm sooviks muuta reaalained õpilasele võimalikult huvitavaks ja arendavaks, nii et poleks tuima tuupimist, vaid lapsed tahaksid ise asjadest teada ja hiljem juurde otsida.

Sel nädalal alustas «Noored kooli» programmi kuues lend. 18 noort inimest vahetas oma senise ameti vähemalt kaheks aastaks õpetaja oma vastu. Programmi eesmärgiks on kasvatada läbi koolikogemuse edukaid haridusteadlikke noori mistahes erialale.
 
Selleks viiakse igal aastal ülikoolides ellu ulatuslik teavituskampaania ning valitakse kandideerinud noorte seast välja edukaimad, kes kaks aastat mõnes Eestimaa koolis õpetajaametit peavad. Samal ajal saavad noored intensiivseid õpetamis- ja juhtimiskoolitusi.
 
«Esimene koolipäev oli ärev – teadmatus, kuidas lapsed sind vastu võtavad. Ja eks ikka väike hirm oli kah, aga ma arvan, et see on hea ja tavaline ja normaalne – nii peabki olema,» ütles esimest nädalat Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Raido Kivinurm.
 
Värske õpetaja tegeleb lastega 6., 9. ja 10. klassist. Tema sõnul ei ole lapsed uut õpetajat esimesel nädalal veel proovile pannud.
 
«Pigem on alguses õpilaste poolt natuke teadmatust,» pakkus Kivinurm. «Nad ei tea, kes seal ees on ja võibolla oma olekuga olin selline, et mind ei hakatud proovile panema. Pigem oli uudishimu ja mitu tundi varem uuriti uue matemaatikaõpetaja kohta.»
 
Kuna programmi saavad kandideerida ainult mittepedagoogilise eriala lõpetanud ning õpetajana üle aasta mitte töötanud ülikoolilõpetajad, puudub värsketel õpetajatel koolikogemus. 200-tunnise ettevalmistuskoolituse läbinud noored asuvad ametitarkusi omandama töö kõrvalt.
 
Nii pole ka Kivinurm õpetajaks õppinud, vaid õppis Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneriks, tegeledes kolm aastat sadamaehituse projektidega. «Ehitasin ja renoveerisin sadamaid,» võttis ta endise ameti kokku.
 
Miks siis järsku õpetajaks?
 
«Ma olen veel piisavalt noor selleks, et kõike õppida, mida elu annab,» vastas ta. «Ma arvan, et võibolla 5-6 aasta pärast ma ei oleks enam olnud valmis sellist pööret tegema. Kahekümnendad eluaastad on õppimise aeg.»
 
Kivinurm sooviks muuta reaalained õpilasele võimalikult huvitavaks ja arendavaks, nii et poleks tuima tuupimist, vaid lapsed tahaksid ise asjadest teada ja hiljem juurde otsida.
 
«Ma tahaks selliseks õpetajaks saada,» ütles ta. «Täna ma selline õpetaja pole, vaid on tunne, et nagu õpin alles autoga sõitma – sõidan kahekümnega, hoian kahe käega roolist kinni ja liiklusmärgid vuhisevad mööda. Aga ma tahaks juba tunda seda tunnet, kus ma ei mõtle enam käigu vahetamise peale.»
 
Liis Oja õpetab Tallinna Kunstigümnaasiumis keelekümblust ja on 1. klassi klassijuhataja. Viktoria Rudenko õpetab Pae Gümnaasiumis 1. ja 2. klassis inglise keelt. Mõlemal möödus äsja esimene koolinädal.
 
«Kuna õpetan vene lapsi ja kogu aktus oli eestikeelne, siis minu lapsed ei saanud kogu aeg kõigest aru ja neid pidi palju aitama,» meenutas Oja esimest päeva. «Nagu oli see minu jaoks uus, oli see ka õpilaste jaoks uus.» Oja ütles, et tal oli väga uhke tunne olla õpetaja.
 
Rudenko tunnistas, et oli esimestes tundides närvis, kuid kõik läks paremini, kui ta ootas.
 
«Väikesed lapsed on hästi armsad  ja heatahtlikud, nad on küll elavad ja tahavad mängida, aga mul olid laulud valmis ja me laulsime,» meenutas ta. Ühe klassiga olevat tal olnud raskem, kuid nädalaga on suhted juba paranenud.
 
Rudenko on lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise keele ja kultuuri erialal. Tal on suur kogemustepagas klienditeenindajana, muu hulgas on ta töötanud tellerina Swedbankis ning teda on korduvalt tunnustatud «Hea teeninduse kuu» raames.
 
«Mulle meeldis inimestega suhelda, neid kuulata, aidata ja neile nõu anda,» rääkis Rudenko. Müümise osa talle tema töös aga väga ei meeldinud, mistõttu jõudiski ta mõtetes Noored Kooli programmi juurde.
 
Ojal on magistrikraad kommunikatsioonijuhtimises. Ta on töötanud raamatupidajana ja Eesti Energias andmesisestajana. «Kust mul õpetajapisik tuli? Mingil hetkel töötasin Tartu Kommertsgümnaasiumis maleõpetajana, kus õpetasin väikeseid lapsi – tundsin, et tahan lastega tegeleda,» meenutas ta.
 
Liina Inno õpetab tänu «Noored kooli» programmile Keila Koolis juba teist aastat bioloogiat nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Liinal on Tartu Ülikoolist bakalaureusekraad geoloogia ning magistrikraad ökoloogia ja elustiku kaitse erialalt. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teadlasena ning olnud praktikal Tartu-Jõgeva regiooni Keskkonnaametis.
 
«Kooli sattusin nõnda, et tegin Tartu Ülikoolis üht huvitavat projekti, mis on seotud bioloogia, keemia ja füüsika õpikodadega ja mille eesmärk on viia nende lasteni praktilisi bioloogiatöid, kellel pole koolis neid võimalusi, näiteks mikroskoope ja muid seadmeid,» rääkis ta. «Käisime erinevates Eesti koolides ja sealt sain pisiku külge, et lapsi õpetada on hästi tore.»
 
Inno sai tänavu aastal ka 10. klassi juhatajaks.
 
«Klassijuhatajal on väga suur vastutus ja see on minu jaoks väga suur väljakutse, aga samas ma tunnen, et tänu klassijuhatamisele saan laste väärtuste kujundamisse rohkem panustada,» ütles Inno.
 
«On täiesti võimalik, et jään veel mõneks aastaks kooli,» märkis ta. «Noored kooli» programmi raames ollakse koolis kaks aastat.
 
Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul tõestab «Noored kooli» 6. lend taas, et õpetajaameti mainet ühiskonnas on võimalik tõsta, sest noored otsivad tähenduslikku tööd. Kokku alustas sel aastal programmis 18 noort, kes valiti välja 146 kandidaadi seast läbi 5-astmelise valikuprotsessi.
 
«18 edukat ning mitmekülgset inimest on valinud mitmete ahvatlevate ja prestiižsete võimaluste seast järgmiseks kaheks aastaks just õpetajaameti,» ütles Kroos. «Ühelt poolt on see võimalus anda midagi Eesti haridusele tagasi, kuid teiselt poolt arendab õpetamine ka väga palju noore enda suhtlus- ja esinemisoskusi. Noorte üks suurimaid motivatsioone liitumisel on olnud ka eneseareng ning juhtimisoskuste lihvimine.»
 
Ta tõi välja, et Ameerikas ja Inglismaal, kus analoogsed programmid on töötanud juba pikemat aega, on seda mõistnud lisaks ülikoolilõpetajatele ka tööandjad. Ambitsioonikad noored näevad selles võimalust oma CVsse kvaliteedimärki saada – koguni nii, et mainekast Harvardi ülikoolist kandideeris 19 protsenti ja Oxfordist 9 protsenti lõpetajatest partnerprogrammidesse.
 
Kroos rõõmustab, et programmi mõju on laienemas ka venekeelsetesse koolidesse: «Viimastel aastatel on palju juttu olnud venekeelsete koolide üleminekust eestikeelsele õppele ja mul on väga hea meel, et neli uue lennu osalejat asuvad tööle just vene noortega.»
 
Värsked osalejad alustasid õpetamist järgmistes koolides: Tallinna Kunstigümnaasium, Loo Keskkool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Peetri Kool, Tallinna 37. Keskkool, Keila Kool, Vaida Põhikool, Tallinna Arte Gümnaasium, Läänemere Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles