Urmas Krüger: on asju, mida ei tohiks väntsutada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Krüger.
Urmas Krüger. Foto: Küllike Rooväli

Kriminaalpolitsei töö on inim­saatusi mõjutav peen oskustöö. Politseid pidevalt tabanud reformid on aga teinud võimatuks organisatsiooni püsimise töises faasis, kirjutab Sise­kaitse­akadeemia lektor Urmas Krüger.

Türil klaarisid 27. augustil arveid väidetavalt kriminaalse taustaga isikud, üks inimene tulistati surnuks. 30. augusti Postimehe arvamusveerus lahkas ajakirjanik Risto Berendson juhtunu tagamaid ja tegi seejuures etteheiteid politseile, öeldes: «Kriminaalpolitsei võinuks profülaktika mõttes enamiku kaakidest ammu mõneks ajaks istuma panna. [---] Türi juhtum näitas meile, kuivõrd jõuetuks on kriminaalpolitsei reformitud.»

Teema on mulle tuttav mitme kandi pealt. 1993 olin ise uurija keskuurimisbüroo grupis, mis tegeles Türi ja Paide ning nende ümbruse elanikke hirmu all hoidva jõugu liikmete kohtu ette toimetamisega. Jõugu tuumiku moodustasid tookord T. T., A. M., L. E. ja V. A. (väldin täisnimede väljakirjutamist, et mitte riivata märgitud isikute lähedasi, kes elasid ja elavad korralikku elu).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles