Võllamägi jättis arheoloogid pika ninaga

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog Martin Malve ütles, et väljakaevamistel ei leitud ühtki tõendit, et võllamägi oleks hukkamispaik, polnud jälgi võlla vundamendist ega vägivallajälgedega luustikke. Ehitusprügiga kokku kuhjatud luustikke oli aga küllaga.
Arheoloog Martin Malve ütles, et väljakaevamistel ei leitud ühtki tõendit, et võllamägi oleks hukkamispaik, polnud jälgi võlla vundamendist ega vägivallajälgedega luustikke. Ehitusprügiga kokku kuhjatud luustikke oli aga küllaga. Foto: Sille Annuk

Võllamäeks või ka Kaagimäeks kutsutud koht Tartus Narva maantee ääres on nime saanud keskajal seal asunud hukkamispaiga järgi. Kaitse alla on võetud kunstlikult kuhjatud kõrgendik, mida kuni viimase ajani on peetud võlla aluseks, kuid tänavusuvised uuringud panid arheoloogid kahtlema.

Lugu oli tundunud nii veekindel, et ilma proovikaeva-miseta julgesid siinsed arheoloogid kaasa kutsuda ka Rootsi kolleegi. Kõik märgid tõotasid, et maapinnast leitakse midagi sama vägevat kui Tallinnas Liivalaia tänavas 1994. aastal lahti kaevatud hukkamispaiga vundament. Seal, praeguse Swed­­banki peamaja kohal oli vägivallamärkidega luustikke nii vundamendi ümber kui sees.

Samasuguseid luustikke ja hukkamispaiga vundamenti mindi otsima Tartus, kuid nagu arheoloog Martin Malve ütles, mitte midagi sellist ei leitud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles