/nginx/o/2008/09/18/75582t1hd03d.jpg)
Täna toetas valitsus säästva arengu seaduse täiendamist sätetega, mis määravad biosfääri programmiala definitsiooni, et tagada biosfääri kaitsepiirkondade jaoks vajalikku õigusruumi.
Biosfääri kaitseala tegevus sätestatakse säästva arengu seaduses
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
30. oktoober 2008, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biosfääri programmiala on ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) programmiga «Inimene ja biosfäär» haaratud ala, kus kaitstakse loodust ja kogu elukeskkonda kultuuri, teaduse ja hariduse vahenditega.
See on rahvusvahelise tähtsusega valdkond, mille loomise ja tegevuse eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku ja säästlikku arengut ühe või mitme kogukonna piires.
Maailmas on 520 biosfääri kaitseala, mida koordineeritakse Pariisist UNESCO ökoloogiateaduste divisjonist. See tähendab võimsat üleilmset võrgustikku ja tihedat rahvusvahelist koostööd.
1989. aastal loodi Eestis Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ja Muhu saari koos neid ümbritseva merega. 1990. aastal tunnustas UNESCO meie biosfääri kaitseala sertifikaadiga, mis kehtib 2015. aastani.
1990ndatel aastatel moodustas keskkonnaministeerium selle ala haldamiseks administratsiooni kolme keskusega (Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsis). 2003. aastal loodi sihtasutus «Biosfääri programm». Praegu toimub biosfääri kaitseala tegevus eelkõige mittetulunduslikuna.
Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu võimaldab edaspidi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealaga seonduvaid tegevusi jõulisemalt jätkata ning Eestil kaasa rääkida ÜRO säästva arengu teemadel.