Haridusministeerium muudab sellest sügisest ülikoolidele tudengite koolitamiseks raha jagamise süsteemi, andes muuhulgas juurde vabadust bakalaureuseõppe kohtade tellimisel.
Riik hakkab bakalaureuseid eraldi tellima
29. märts 2009, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on lähtutud põhimõttest, et riik tellib ülikoolilt magistriõppe lõpetajaid ning bakalaureuseõppe kohtade arv on alati sellest 1,5 korda suurem. Näiteks kui riik telliks Tartu Ülikoolilt kümme psühholoogiamagistrit, siis tähendaks see samal erialal 15 riigi kinnimakstavat bakalaureuseõppe kohta.
Nüüd otsustas haridusministeerium bakalaureuseõppe riiklikku koolitustellimusse (RKT) paindlikumalt suhtuda.
«Loobutud on põhimõttest tellida põhiliselt 3+2 magistriõppe lõpetajaid, kuna tegelikkuses on vastupidiselt kardetud õppekohtade puudusele jäänud 5-10 protsenti magistriõppes RKT alusel moodustatud õppekohtadest täitmata, sh eelkõige prioriteetsetes õppevaldkondades,» ütles Postimees.ee'le haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja asetäitja Annika Tina.
Tema sõnul ei toeta see, kui ühe ülikooli ühe eriala bakalaureuseõppe lõpetajate tellimus on seotud magistriõppe omaga, üliõpilaste mobiilsust õppekavade ja õppeasutuste vahel.
Tina põhjendas bakalaureuseõppe eraldi väärtustamist ka õppekavade koondamise ja ühisõppekavade käivitamisega.
Arvestada tasub tema sõnul sedagi, et üha suurem osa 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetajatest läheb tööjõuturule enne seda, kui jätkab õpinguid magistriõppes.
Samuti on tema sõnul 5-aastane (3+2) periood liiga pikk tulemuslikkuse hindamiseks.
Bakalaureuseõppe ja magistriõppe baasmaksumuse suhe jääb Tina sõnul siiski 1,5-kordseks, nagu see seni on olnud.
«Ka RKT õppekohtade loomisel arvestatakse sama mudelit, kuid õppekohtade arvus kokku, mitte tingimata igas valdkonnas samas osakaalus.»
Õige suhe tuleb Tina väitel leida ülikoolis või õppevaldkonnas eraldi, eelistades prioriteetseid õppevaldkondi ning arvestades üliõpilaste tegelikke valikuid ja tööleidmist.
Muudatus tehti tema jutu järgi pärast 3+2 lõpetajate tellimise mudeli rakendamise kogemuse hindamist ega ole seotud riigieelarve rahanappusega.
«Eelarves ja õppekohtades muudatus midagi negatiivset kaasa ei too ja täidab nii õpeasutusele kui üliõpilasele head eesmärki.»