/nginx/o/2012/06/07/1154416t1h33d9.jpg)
Riigikohtu üldkogu otsustas, et ei taanda enda esimeest Märt Raski VEB Fondiga seotud kohtuvaidluse arutamiselt, kuigi fondi sertifikaadiomanike esindajad seda nõudsid.
Märt Raski taandamine VEBi kohtuasjast nurjus
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
16. oktoober 2012, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sertifikaadiomanikud leidsid, et kuna Märt Rask osales ühes varasemas VEB Fondiga seotud episoodis justiitsministrina, ei ole ta käimasolevas vaidluses erapooletu.
Nimelt selgub, et varasemas haldusmenetluses teavitati AS A.O. Imbi valitsusele esitatud taotlusest toonast justiitsministrit Märt Raski, ning saatuse tahtel on tegu juhtumiga, mille toimik võeti hiljuti praeguse VEB Fondi kohtuasja materjalide hulka.
Kaebajad leidsid, et sellega on Riigikohtu esimees osalenud justiitsministrina haldusmenetluses, millest on tekkinud praeguses asjas lahendatav vaidlus.
Riigikohtu üldkogu leidis aga, et Raski taandamiseks alust ei ole, sest praegu lahendatav vaidlus ei ole tekkinud toonasest haldusmenetlusest, vaid riigikogu 15. veebruari 2012. aasta otsusest.
«Varasema haldusasja toimiku võtmine käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja materjalide juurde ei muuda haldusasja käesoleval juhul lahendatavaks kohtuasjaks,» otsustas riigikohtu üldkogu. «Isiku teavitamine ei ole viidatud sätte mõttes ka iseenesest käsitatav haldusmenetluses osalemisena.»
Üldkogu teatas, et neile ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda Raski erapooletuses.
Riigikohus arutab juba pikemat aega seda, kas parlamendi veebruarikuine otsus jätta aastaid riigilt sadu miljoneid kroone ootavad VEB Fondi sertifikaadiomanikud sisuliselt rahata on kooskõlas riigikohtu temaatilise otsusega eelmisest aastast.
15. veebruaril otsustas nimelt riigikogu likvideerida 1993. aastal moodustatud VEB Fondi järeltulija, sihtasutuse VEB ja jagada selle olematud varad 2004. aastast peale sadade miljonite kroonide kättesaamiseks kohut käinud sertifikaadiomanike vahel kompensatsiooniks.
Sertifikaadiomanikud, kes olid saavutanud Riigikohtus eelmisel aastal rahade kättesaamise teemal riigi üle võidu, kaebasid riigikogu otsuse 5. märtsil edasi Riigikohtusse.
12.09 esitas Eesti Pank taotluse haldusasja nr 3-83/2003 toimiku kohtuasja juurde võtmiseks. See oligi toimik, millele tuginedes sertifikaadiomanikud Raski taandamist nõudsid.
25.09 otsustas üldkogu määrusega dokumentide asja juurde võtmise taotlused rahuldada.
Toona Reformierakonda kuulunud Märt Rask oli justiitsminister aastatel 1999-2003.