Viimastel aastatel on keele tasemeeksamil läbikukkunute arv pidevalt suurenenud, selgub rahvastikuministri büroo tellimisel valminud eesti keele õppe ja tasemeesksami sooritamise uuringust.
Üha rohkem keele tasemeeksami sooritajaid kukub läbi
6. aprill 2009, 23:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000. aastal tegi keele tasemeeksami 6297 inimest, kellest eksami sooritas edukalt 67 protsenti ja kukkus läbi 33 protsenti eksamil käinutest. 2007. aastal käis keeleeksamil 4960 inimest, neist sooritas eksami 52 protsenti ja kukkus läbi 48 protsenti.
Uuringu koostanud poliitikauuringute keskusel Praxisel oli kasutada 2008. aasta esimese poolaasta andmed, kuid need näitavad eksamisooritajate veelgi halvemaid tulemusi. Mullu esimese kuue kuuga eksami sooritanud inimestest kukkus läbi 53 protsenti ja sooritas eksami 47 protsenti. Mullu esimesel poolaastal käis keele tasemeeksamil 3409 inimest.
Sellel kümnendil käis kõige rohkem inimesi keeleeksamit tegemas 2002. aastal, kui eksamil käis 9958 inimest. Toona sooritas eksami edukalt 65 protsenti ja kukkus läbi 35 protsenti.
Eksami sooritamise edukus ning vanus on selgelt omavahel seotud. Eksamil kukuvad harvem läbi noored ning mida vanemad eksaminandid on, seda rohkem läbi kukutakse.
Eksami sooritamise edukuse puhul meeste ning naiste vahel suured erinevused puuduvad. Esimestel eksami aastatel kukkusid mehed veidi tihedamini läbi kui naised, kuid peale 2004. aastat ei ole erinevused märgatavad.
Kõige enam nimetasid inimesed keele tasemeeksamile tuleku põhjusena soovi tõestada oma keeloskust praegusel või tulevasel töökohal, seda nimetas põhjusena 43 protsenti eksamil käinutest.
Põhjustena järgnesid soov saada Eesti kodakondsust (35 protsenti), soov saada tööd või paremat töökohta (27 protsenti), soov saada hinnang oma keeleoskuse kohta (22 protsenti), soov saada eesti keele eksami tegemise kogemust (17 protsenti), soov jätkata õpinguid eestikeelses õppeasutuses (11 protsenti) ning soov keeleõppele kulunud raha tagasi saada (kolm protsenti).