Tallinna halduskohus jättis tänase otsusega rahuldamata Tallinna endise abilinnapea, praegu riigikokku kuuluva keskerakondlase Yana Toomi kaebuse kaitsepolitsei vastu, leides, et Toomi andmete avaldamine kapo aastaraamatus oli seadusega kooskõlas.
Kohus ei rahuldanud Yana Toomi kapo vastu esitatud kaebust
20. november 2012, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus leidis, et kapo aastaraamatus avaldatu on väärtushinnang ning vaidlus käib selle üle, kas väärtushinnang on põhjendatud, kas see teotab Toomi au ja head nime ning kas kapol oli õigus seda hinnangut oma aastaraamatus avaldada, teatas halduskohtu pressiesindaja.
Kohtu hinnangul on Toom vene koolide gümnaasiumiastmetes eestikeelsele õppele ülemineku vastu ning sellekohaseid seisukohti on ta aktiivselt levitanud nii vene koolides kui meedias. Kohus leidis, et kapo on põhjendatult hinnanud Toomi tegevust vene koolide direktorite ja hoolekogude veenmisel eestikeelsele õppele mitte üle minema vene koolide survestamisena.
Kohus leidis, et kuna Toom andis oma tegevusega kapole vaidlustatud väärtushinnanguks alust, pole see hinnang ebakohane ega teota tema au ja head nime. Samuti pole kohtu hinnangul õigusvastane selle väärtushinnangu avaldamine kapo aastaraamatus.
Kohus märkis, et seega oli Toomi isikuandmete avaldamine kapo aastaraamatus seadusega kooskõlas ega riiva ülemääraselt tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võrreldes kapo eesmärgiga tagada Eesti riigi põhiseaduslik kord ja territoriaalne terviklikkus.
Kaitsepolitseid esindanud vandeadvokaat Allar Jõks osutas, et aastaraamatus ei kajastata Toomi kui eraisiku, vaid kui Tallinna linnavalitsuse toonase liikme aktiivset ametialast vastutegevust eestikeelsele õppele üleminekul. «On ilmselge, et eestikeelsele õppele ülemineku pidurdamine rakendati Tallinna linnavõimu poolt poliitilistel kaalutlustel möödunud aasta riigikogu valimiste vankri ette. Eelnevat järeldust toetab asjaolu, et kaebaja kohtukulud kannab tema erakond,» ütles ta.
Kui julged avalikult rääkida, pead julgema ka avalikult lugeda. Kapo üksnes juhtis aastaraamatus Yana Toomi sõnumile rohkem intelligentset tähelepanu.
Vandeadvokaat Carri Ginter juhtis tähelepanu, et aastaraamat ei sisalda andmeid, mille päevavalgele tulekut oleks Toom soovinud ise oma tegevuses vältida. Ta meenutas, et Toom esitas kohtule tõendina video, kus tõi lastevanematele paralleeli eestikeelsele õppele ülemineku ja vägistamise vahel.
«Sellel taustal sai kaebuse põhjendamatus ilmseks. Kui julged avalikult rääkida, pead julgema ka avalikult lugeda. Kapo üksnes juhtis aastaraamatus Yana Toomi sõnumile rohkem intelligentset tähelepanu,» lausus Ginter.
Halduskohtu otsuse peale võib esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule. Toom on rahvusringhäälingu uudisteportaalile kinnitanud, et kavatseb otsuse vaidlustada.
Toom nõudis isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamist seoses kapo aastaraamatuga. Kaebuse kohaselt polnud isikuandmete töötlemine eesmärgikohane – kuna aastaraamatus ei väidetud, et Toomi käitumine olnuks vastuolus seadusega, jäi talle arusaamatuks, kuidas avalikkuse informeerimine kaebaja õiguspärasest käitumisest sai ennetada kuritegusid või julgeolekuohte.
Lisaks avaldati kaebuse kohaselt Toomi osas tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, kui väideti, et ta on koostöös inimõiguste teabekeskusega survestanud Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi venekeelse õppe jätkamiseks.
Toom nõudis kaebuses kapo aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning soovis, et kapo kustutaks või kataks kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduva väite tema kohta ja avaldaks aastaraamatu uuel kujul ameti veebilehel.
Samuti soovis Toom, et kapo kõrvaldaks mulluse aastaraamatu eksemplarid rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja sisekaitseakadeemia raamatukogust ning maakondade keskraamatukogudest ja asendaks sealsed aastaraamatud uue versiooniga, mille trükkimist Toom samuti nõudis. Lisaks tahtis Toom kohustada kapot avaldama pressiteate, kus oleks ümber lükatud tema kohta esitatud valeväited.
Kaitsepolitsei märkis tänavu 12. aprillil ilmunud aastaraamatus, et eestikeelsele õppele ülemineku vastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. «Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva inimõiguste teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles,» märkis amet aastaraamatus.
Raamatu kohaselt jätkas pärast Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Mihhail Kõlvart eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. «Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu,» kirjutati aastaraamatus.