Mia Marta meelest on koolikatsed väga vahvad, ta oleks valmis need heameelega uuesti läbi tegema, sest seal saab põnevaid ülesandeid lahendada.
Linnunokk jäi meelde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis koolides sa katsetel käisid?
Vanalinnas (Vanalinna hariduskolleegium – toim) ja Prantsuse lütseumis.
Kuidas sul läks?
Hästi. Ma ei teinud Prantsuse lütseumis ühtki viga ja sain sisse. Seal ei tohtinud ühtegi viga olla. Vanalinna kohta ma ei tea.
Mis sulle katsetest kõige rohkem meelde jäi?
Lütseumis pidin arvutamises linnunoka tegema. Õpetaja ütles, et suurema arvu poole peab jääma lahtine nokapool. Kui olid ühesugused numbrid, siis pidin võrdusmärgi tegema.
Kõige raskem oli etteütlus. Kirjutasin neli lauset: kukk nokib teri; kell käib tasakesi; pall on laua all; puhub kõva tuul.
Aga Vanalinnas pidin laulmise katsetel plaksutama. Seal olid katsed lihtsamad, oli vaja küsimustele vastata ja meelde jätta.
Kas sa kartsid ka katseid?
Ei, üldse ei kartnud. Mulle meeldisid katsed, sest seal saab asju lahendada. Tahaksin veel katsetele minna.
Kui palju sa enne kodus õppisid?
Tegime kodus koos emaga etteütlusi ja käin Vanalinna eelkoolis.
Kas õpetajad olid katsetel toredad?
Vanalinnas oli kaks õpetajat, üks küsis ja teine pani hindeid. Prantsuse lütseumis üks aitas ja teine seletas, mida tuleb teha.
Kas sa juba ootad kooliminekut?
Jaa. Ma tahan hästi palju teada saada ja igasuguseid asju õppida.
Millised raamatud sulle meeldivad?
Entsüklopeediad ja vahel loen Miki-Hiire koomikseid ka.
Kelleks sa suurena saada tahad?
Keraamikuks.