Omavalitsustele üllatuseks nõuab riik kohamaksu ka riigikoolis õppivate laste pealt, kirjutab värske Õpetajate Leht.
Riigigümnaasiumide ideoloogiasse löödi esimesed mõrad
1. detsember 2012, 18:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viljandi supergümnaasiumist sünnib kool, mis on eeskujuks kogu riigile!» hõiskas eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui Viljandi võimukoalitsioon oli 2010. aasta kevadel langetanud otsuse luua Mulgimaa pealinna Eesti esimese riigigümnaasiumi. Tänavu sügisel alustaski Viljandis uus kool tööd. Kuigi tegutsetakse asenduspindadel − oma kodu alles kerkib −, on nii õpilased kui ka õpetajad uute oludega kohanenud.
«Õpilased on hästi motiveeritud,» kiidab direktor Ülle Luisk. Koolis õpib 465 last, neist 172 on pärit väljastpoolt Viljandi linna, maakonna valdadest. Just nende õpilaste pärast on nüüd aga tekkinud arusaamatus ja riigigümnaasiumide ideoloogiasse esimesed mõrad.
Nimelt said Viljandimaa vallad hiljuti haridus- ja teadusministeeriumilt teate, et neil tuleb tasuda riigigümnaasiumis õppivate laste eest pearaha. Vallajuhte teade ärritas, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on riigikool riigi ülal pidada. Viljandimaa omavalitsuste liit arutas asja ja saatiski novembri keskpaigas ministeeriumile vastuse, milles tuletati seadusesätet meelde ja avaldati lootust, et raha leitakse ikkagi riigieelarvest.
«Me ei taha, et riik niimoodi meiega toimetab,» on omavalitsusliidu esimees Ene Saar nördinud. «Nõo ja Noarootsi riigikoolides õppivate laste eest me ju ei maksa, isegi ühiselamu on seal tasuta.»
«Kui kooli loomisel oleks räägitud, et tuleb maksta, oleksime sellega ka arvestanud,» ütleb Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ja kinnitab, et teistele omavalitsustele kuuluvates koolides käimise eest maksavad nad kohamaksu, nagu seadus nõuab. Näiteks õpib osa Suure-Jaani lapsi Tallinna ja Tartu gümnaasiumides ja nende eest on tasutud. Kuid riigikoolide õppurite eest ei kavatse vald seda teha.
Aavasalu arvates riigigümnaasiumi luues kiirustati ega mõeldud kõiki nüansse korralikult läbi. Nüüd on siis esimene arusaamatus käes. Suure-Jaanist läks Viljandi riigigümnaasiumi 46 õpilast, põhiliselt neist vallanurkadest, mis asuvad linnale lähemal.
«Loodame siiski, et detsembri lõpus ei tehta ootamatut seadusemuudatust, et meie käest raha kätte saada,» muretseb Aavasalu.
Erinevalt valdadest Viljandi linn siiski toetab gümnaasiumi. Abilinnapea Ardo Agasild ütles, et 2010. aastal lepiti kokku, et gümnaasiumi hakatakse rahastama HTMi ja Viljandi linnavalitsuse eelarvest ning linn pole kokkuleppest taganenud.
«Meie mõte oli selles, et omavalitsus panustab oma õpilaste haridusse lisaraha, mis toetaks puhta gümnaasiumi kontseptsiooni. Tahtsime, et Viljandi lapsed saaksid veelgi paremad võimalused ja tingimused gümnaasiumihariduse omandamiseks,» räägib Agasild.
Põlva passib
Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luisu sõnul pole kooli igapäevatöös häireid tekkinud ja tal pole keelatud ka väljamakseid teha. Rahaküsimuse lahendamine polegi direktori rida, vaid on ministeeriumi kui koolipidaja õlul, nendib direktor.
Ometi on Viljandi juhtum tekitanud omavalitsustes, kes plaanivad rajada riigigümnaasiume, murelikku kõneainet. Riigigümnaasiumi suunas tüürinud Põlva linn on igatahes pidurit vajutanud. Volikogu volitas oma 14. novembri otsusega küll linnavalitsust alustama läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumiga riigigümnaasiumi loomise teemal, kuid linnaisad ei kiirusta. Nad tahavad ajada asju tasa ja targu ning jõuda riigi kavatsustes selgusele.
Linnapea Georg Pelisaare sõnul jääb praegu arusaamatuks, kuidas riik riigigümnaasiumi eksisteerimist näeb. Nõo ja Viljandi näited kinnitavad igatahes erinevat praktikat.
«Kui läbirääkimiste käigus selgub, et ministeeriumi pakutavad tingimused on vastuvõetavad, on ka meil mõistlik minna riigigümnaasiumi teed,» ütleb linnapea. «Kui tingimused ei sobi, ei näe me mingit põhjust anda oma kooli riigile üle.»
Põlva soovib taotleda raha ka äsjaavanenud EASi gümnaasiumivõrgustiku korrastamist toetavast meetmest, kuid on asjaolusid, mis muudavad ettevaatlikuks.
«Regionaalministri määruse järgi saab taotletavast rahast kulutada 20 protsenti põhikoolile,» arutleb Pelisaar. «Haridus- ja teadusminister ongi öelnud, et ta ei näe piiranguid, kui eraldi seisva gümnaasiumi tegemisel on vaja remontida ka põhikooli. Aga asekantsleri selgituste järgi ei saaks seda teha. Selline segaduste külvamine on tekitanud omavalitsustes arusaamatust.»
Aastaks 2015 peaks Põlvas praeguse kahe gümnaasiumi asemel olema üks gümnaasium ning üks põhikool. Täna õpib linna koolides 996 õpilast, kellest 415 on pärit teistest omavalitsustest.
Erinevalt Põlvast, kus riigigümnaasiumi loomine on veel küsimärgi all, on Haapsalus otsus kindel. Järgmisest õppeaastast avab seal uksed Läänemaa ühisgümnaasium. Uue kooli koduks saab Wiedemanni gümnaasium, kus käimas põhjalik remont.
«Õnneks on soe ilm ja ehitajad töödega graafikus,» rõõmustab direktor Leidi Schmidt, kes praegu riigigümnaasiumis ainus palgaline. Kuni jaanuarini, mil tööle võetakse ka õppealajuhataja. Õpetajate konkurss tuleb aasta lõpus ja nemad võetakse ühisgümnaasiumi hingekirja märtsist.
Haapsalu andis riigile käe
Haapsalus on linnavalitsus käe alla pannud lepingule, et osaleb riigigümnaasiumi rahastamisel. Valdadele see nõue ei laiene. Schmidt ei tõtta ennustama, kuidas Haapsalus rahastamise küsimus laheneb, ja arvab, et ette ei tasu muretseda.
«Omavalitsused tuginevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, aga riik on arvestanud, et saab raha, seega on siin läbirääkimiste koht,» ütleb ta.
Schmidt ei oska öelda, kui palju tuleb uude kooli maalapsi. Ükski vald pole ju öelnud, et suleks oma gümnaasiumi.
«Oleme arvestanud, et esimesel aastal võiks meil olla kuni 320 õpilast, kuid linnas on potentsiaalseid tulijaid paarsada. Võib loota, et valdadest tuleb lisa, aga eks see oleneb sellest, kui atraktiivseks me kujuneme,» mõtiskleb Schmidt.
Ulatuslikud renoveerimistööd on käimas ka tulevases Jõgeva riigigümnaasiumis. Augusti algul tekkisid vana vundamenti lahti kaevates hoone seina suured praod ja varisemisohu tõttu tööd peatusid. Õnneks ei juhtunud Jõgeval aga nii nagu Hando Runneli luuletuses, kus ülikool maapõhja vajub.
Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübara sõnul peaks maja järgmisel suvel valmis olema. Käimas on direktorikonkurss. Teist korda, sest esimene nurjus.
«Mina ei näe selles küll midagi hirmus paha, kui vald peab kohamaksu maksma,» ütleb Kübar ja on veendunud, et kes maksab, saab nõuda ka kvaliteeti.
Jõgeva riigigümnaasium on arvestatud 250−270 lapsele. Kui palju tuleb valdadest lapsi linna, on Jõgeval sama suur küsimärk kui Haapsalus.
«Kooli loomine, maine ja õhkkonna kujundamine on pikk protsess,» ütleb Kübar. Oma osa neelab Jõgeva õpilastest Tartu. Kuid peamiseks konkurendiks heitluses õpilaste pärast on hoopis Tartumaa Lähte ühisgümnaasium, kes on osanud end õpilastele atraktiivseks teha nii põnevate õppesuundade (meedia!) kui kooliväliste võimalustega (spordihall, suusarajad, õpilaskodu).
EASist toetusraha ei saa Jõgeva aga taotleda, sest elanikke on selleks liiga vähe.
Seevastu Ida-Virumaa südames Jõhvis on eskiisprojekt EAS-ile esitamiseks juba peaaegu valmis ja vallavanem Tauno Võhmari süda lootusrikas. Kui kõik läheb hästi, kerkib 2015. aasta sügiseks Jõhvi gümnaasiumi kõrvale maakonna gümnaasium. Jõhvi on uut kooli kavandades nõu pidanud haridus- ja teadusministeeriumiga ning võtnud malli Nõost, kus kõrvuti põhikool ja puhas gümnaasium, kes kasutavad osa hooneid ühiselt.
Projektinimi Alutaguse
Uue Jõhvi kooli tööprojekti nimi on «Alutaguse gümnaasium». Tegelik nimi selgub siis, kui rahastamisotsus tehtud. Puhta gümnaasiumi loomise mõttetalgutel osalenud Ida-Viru valdadest on lisaks Jõhvile punti jäänud vaid Mäetaguse. Kui palju annavad teised vallad Jõhvi gümnasiste, on vara öelda. Igatahes on Iisaku lubanud oma gümnaasiumi säilitada. Kohtla-Järve tegi reformid ära ja kärpis gümnaasiumide arvu. Linna ainus eestikeelne kool, hiljuti 90. sünnipäeva tähistanud Kohtla-Järve Järve gümnaasium jääb alles, seega pole loota, et põlevkivilinnast Jõhvi suurt lastelisa tuleks.
Kõvasti rappis koolivõrku ka Sillamäe, rajades puhta gümnaasiumi, kuid siiski mitte riigikoolina.
Kümne gümnaasiumiga Narva leiab aga, et kiirustada pole mõistlik.
«Tahaks kõigepealt arve näha, ootame hariduse uut rahastamismudelit ja seda, mis saab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest,» põhjendab viivitamist Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja asetäitja haridusalal Larissa Degel. Hariduse arengukava on linnavolikogule üle antud ja muudatusteks ollakse valmis, kuid ka EASi toetuse nimel ei taheta teha ennatlikke otsuseid.
Paraku ei toida kahaneva eestlaskonnaga Ida-Virus eesti lapsed juba ammu koole ära. See-eest on üha enam vene peresid, kes oma lapsed riigikeelsesse lasteaeda ja kooli saadavad. Nii Kohtla-Järve kui ka Jõhvi eesti gümnaasiumides on juba aastaid vahetundides kuulda vene keelt.
«Aeg näitab, millised gümnaasiumid osutuvad elujõuliseks, lapsevanemad valivad jalgadega. Kui luuakse uus õppekeskkond, valiksin lapsevanemana ikka perspektiivsema,» on vallavanem Võhmar kindel.
Raplas pani kahe gümnaasiumi liitmisplaan noored koguni mässama.
«Ärge lõhkuge meie koole!» piketeerisid kultuurikeskuse ette kogunenud õpilased ja õpetajad.
«Kohalik ajakirjandus pisut kiirustas ja kirjutas, justkui oleks riigigümnaasiumi loomises üksmeel,» avab vallavanem Ilvi Pere protestilaine tagamaid ja kinnitab: otsust pole veel tehtud. Detsembris kogunev töörühm võtab arutluse alla valla hariduselu tuleviku. Aprilli lõpuks peaksid nad otsusele jõudma.
Vallavalituse seisukoht on, et piisab ühest põhikoolist ja ühest gümnaasiumist, kuid see ei pea olema riigigümnaasium.
«Meil on korras majad, pole põhjust neid riigile anda,» kostab Pere.
Ka Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergsi arvates ei tasu maakondades loota riigigümnaasiumile kui sinilinnule.
«Ehitatakse uus hoone valmis, lootes, et siis läheb õnn õitsele. Tasub hoopis mõelda, mis takistas koolidel seni olla parim,» jääb Veinbergs mõtlikuks.