Kuigi seaduse järgi peab kõigil alaliselt Eestis elavatel inimestel olema ID-kaart, riik selle mitteomajaid ei karista.
Riik ID-kaardi mitteomajaid ei karista
17. aprill 2009, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt on kohustuslik omada isikutunnistust kui isikut tõendavat dokumenti, teatas kodakondsus- ja migratsiooniamet.
Kuna isikutunnistuse mitteomamise eest ei ole ette nähtud eraldi karistusi, siis ei ole ka nõude rikkumise eest karistatuid.
Ameti kinnitusel motiveerivad isikutunnistust omama praktilised kaalutlused näiteks dokumendi mugav formaat ja tõsiasi, et elektroonilises keskkonnas on isikutunnistus ainus riikliku tagatisega isikutuvastusvahend.
Seisuga 1. aprill on välja antud 1 051 153 kehtivat isikutunnistust, mis võrrelduna Eesti rahvaarvuga (ligi 1,3 mln) näitab, et tunnetatakse isikutunnistuse vajalikkust ning selle kasu, selgitas kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja.
Sertifitseerimiskeskuse andmetel kasutab ID-kaarti aktiivselt ehk sellega erinevaid pangatoiminguid tehes, digiallkirja andes ja e-hääletades u 200 000 inimest. Teiste jaoks on ID-kaart pelgalt isikut tõendav dokument.
Praegu on Eestis rohkem passi kui ID-kaardi omanikke. Enam kui 854 000 Eesti kodanikul on olemas kehtiv ID-kaart, reisidokumendina väljastatav pass oli aga olemas ligi 975 000 Eesti Vabariigi kodanikul. Ka on viimaste aastate jooksul enam esitatud taotlusi passi saamiseks.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti arvates võib selle põhjuseks olla asjaolu, et erinevalt passidest väljastatatakse ID-kaarte alles alates 2002. aastast.
Isikutunnistust ei pea olema alla 15-aastastel lastel.