Riigikogu võttis täna vastu õiguskantsleri ettepaneku muuta kodakondsuse seadust, et tulevikus oleks võimalik lihtsustatud korras kodakondsust taotleda inimestel, kelle õiguslik staatus jäi alla 15-aastasena määratlemata.
Riigikogu võttis menetlusse õiguskantsleri ettepaneku kodakondsuse seaduse muutmiseks
15. jaanuar 2013, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku menetlusse võtmist toetas 80 riigikogu liiget. Seaduse muudatuse eelnõu algatamine jäi põhiseaduskomisjoni ülesandeks.
Teder esitas mullu novembris riigikogule ettepaneku kodakondsuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Õiguskantsler leidis, et seaduses toodud tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kes on faktiliselt seaduses toodud perioodi jooksul püsivalt Eestis elanud, kuid kellele jäi alla 15‑aastasena elamisluba taotlemata või õigeaegselt pikendamata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu, kui isik ei ole asunud hilisemalt püsivalt elama muusse riiki, on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega.
Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaselt peab isik olema enne kodakondsuse taotlemist riigis elanud elamisloa alusel kaheksa aastat ning tal peab olema pikaajalise elaniku elamisluba. Seda nõuet ei ole aga võimalik täita nendel inimestel, kellele jäi alla 15‑aastasena seadusliku esindaja tegevusetuse tulemusena elamisluba üldse taotlemata või õigeaegselt pikendamata, vaatamata sellele, et nad on faktiliselt püsivalt Eestis selle perioodi jooksul elanud.
Õiguskantsleri poole pöördunud avaldajale jäi elamisluba taotlemata, sest tema vanem on Eesti kodanik ning eeldas, et laps omandas Eesti kodakondsuse koos temaga. See, et lapse kodakondsus oli jäänud alla 15‑aastasena määratlemata, selgus alles lapsele passi taotlemisel.
Kehtiva regulatsiooni põhiseadusega vastuolu on sisuliselt möönnud ka valitsus, kui omistas oma 2009. aasta kabinetiotsusega kodakondsuse seaduse vastavatele sätetele laiendava tõlgenduse. Õiguskantsler leidis, kuigi võib tunnustada püüdu tõlgendada seadust põhiseadusega kooskõlas olevana, on seaduslikkuse ja võimude lahususe põhimõttest tulenevalt vajalik kodakondsuse taotlemise tingimused määratleda kodakondsuse seadusega. Seetõttu ei ole põhiseadusega vastuolu kõrvaldamiseks piisav lahendus pelgalt halduspraktika muutmine. Viimasel juhul ei ole inimesed teadlikud kodakondsuse taotlemise tingimustele omistatud laiendavast tõlgendusest, mistõttu ei ole neil võimalik oma õigusi realiseerima asuda.