Kohus rahuldas peaminister Ansipi hagi Õhtulehe vastu

Kohus leidis, et Õhtuleht on mai lõpus ilmunud artiklis omistanud peaministrile faktiväiteid selle kohta, nagu oleks Andrus Ansip öeldnud, et poliitikute ja ärimeeste telefonikõnesid kuulatakse pealt.

Kohus ei nõustunud Õhtulehe seisukohaga, et antud juhul tuleb tuvastada, kas mõistlik inimene võis ajalehes Postimees avaldatud tsitaadist aru saada nii, nagu sai aru Õhtuleht. «Kohtul tuleb tuvastada, kuidas sai mõistlik inimene aru 29.05.2012 ajalehe Õhtuleht 2-3 leheküljel avaldatud artikli pealkirjast ja 29.05.2012 ajalehe Õhtuleht esilehel avaldatud pealkirjast,» leidis kohus oma otsuses.

Kohus leidis, et Õhtulehe pealkirjast ja esilehe lausetest võib mõistlik inimene ehk antud juhul Õhtulehe lugeja aru saada, et peaminister ütles, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt, mitte ajalehe arvamust.

«Seda, et nimetatud väidete näol ei ole tegemist väärtushinnangutega, kinnitab ka asjaolu, et nimetatud väited ei ole avaldatud Arvamus rubriigis, kus Õhtulehe ajakirjanik või toimetaja päevakajalistel teemadel oma arvamust avaldab, vaid nimetatud väide avaldati Eesti uudiste rubriigis. Uudised aga kajastavad fakte tegelikkusest, mitte ajalehe väärtushinnanguid,» leiab kohus. 

Küll aga möönis kohus, et «väited ei ole tõepoolest esitatud grammatiliselt korrektselt tsitaadina, sest vastavalt Eesti Keele Instituudi käsiraamatule tuleb vastavat eesti keele reeglitele panna tsitaat jutumärkidesse,» kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul see oluline.

Sellest tulenevalt jõudis kohus seisukohale, et Õhtuleht on avaldanud peaminister Ansipi kohta faktilist laadi andmeid selgelt eksitaval viisil, «kuna kostja on loonud mulje, et Andrus Ansip on öelnud, et ettevõtjate ja poliitikute telefonikõnesid kuulatakse pealt.  Seega on tegemist kostjal poolt ebaõigete andmete avaldamisega.»

Kohus märkis ka, et kui Õhtulehele ei olnud selgesti aru saadav, mida Ansip 28. mail ajalehes Postimees avaldatud tsitaadis silmas pidas, oli tal enne artikli avaldamist võimalus pöörduda peaministri poole selgituste saamiseks.

Andrus Ansip nõudis oma hagis Õhtulehe vastu 29. mai paberlehes avaldatud valeväite ümberlükkamist ja paranduse avaldamist. Lehes ilmus artikkel pealkirjaga «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» ning sama päeva väljaande esiküljel oli retoorilisele küsimusele «Kas meie telefone kuulatakse pealt?» väljamõeldud vastus «Ansip: pigem on see nii».

Kohtuistungil selgitas Õhtulehe esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper, et Õhtuleht avaldas artiklis Ansipi ühe tsitaadi, mis oli keelereegleid järgides avaldatud jutumärkide vahel. Pealkirjas olev tekst aga on ajalehe hinnang või tuletis, kuidas Ansipi lausest võib aru saada.

Parandused lehes ja veebis

Vastavalt otsusele peab Õhtuleht viie päeva jooksul pärast otsuse jõustumist avaldama paberlehe teisel leheküljel teate: «Õhtulehes 29.05.2012.a avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt.». Teade peab olema sama kirjasuuruse ja fotoga kui vaidlusaluse artikli pealkiri. 

Samuti peab Õhtuleht avaldama sama päeva paberlehe esiküljel märke «Õhtuleht lükkab ümber Andrus Ansipi kohta avaldatud ebaõige faktiväite – vt lk 2». Märge tuleb avaldada paberlehe esilehel samas kohas ja samal viisil ning koos fotoga.

Sama teate peab Õhtuleht avaldama veebiväljaandes avaküljel, nii et see oleks samal päeval nähtav kella 8-20. Lisaks tuleb Õhtulehe veebiväljaande arhiivis olevale artiklile «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» lisada link eelpool nimetatud teatele.

Tsiviilkohtu menetluskulud jättis kohus AS SL Õhtuleht kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.