Eesti otsustab lähiajal Afganistanist väljumise aja

Paeti sõnul on Afganistani sõda näide sellest, kuidas näiliselt kaugel toimuv meidki mõjutab. Tema sõnul on Eesti tänulik igale sõdurile, tsiviilisikule ja nende peredele, kes on Eesti julgeoleku nimel palju ohverdanud.

Paet märkis riigikogus toimuval välispoliitika arutelul, et täielik julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistani julgeolekujõududele toimub selle aasta keskel. «Praegu jätkame 170 kaitseväelasega Lõuna-Afganistanis, kus koostöö Suurbritannia vägedega on hästi sujunud. Otsuse, millal täpsemalt oma kompanii välja toome, teeme lähiajal,» lausus ta.

Ta nentis, et NATO jätkab Afganistanis ka pärast 2014. aastat, juhtides rahvusvahelist väljaõppemissiooni, ning Eesti on samuti valmis õigusriigi ülesehitamisel abistama. «Me suurendame märkimisväärselt arengukoostöö toetust Afganistanile. Meie prioriteetteemad selles valdkonnas on tervishoid, haridus, head valitsemistavad ja turvalisus,» ütles Paet.

Välisministri sõnul on see tegevus seni olnud tulemuslik, näiteks on Helmandis umbes 80 protsendil elanikest juurdepääs tasuta tervishoiuteenusele ja kogu provints on kliinikute võrguga hästi kaetud. Ta meenutas ka, et Eesti tervishoiueksperdi koordineerida olid Eesti ja ka rahvusvahelised arengukoostööprojektid ning samuti nõustas ta Helmandi provintsi valitsust.

«Pilt on oluliselt erinev võrreldes sellega, kui me seal aastaid tagasi alustasime. Afganistani-suunalise koostöö perspektiivist on ka Kesk-Aasia riigid strateegilisel kohal. Senine tegevus on keskendunud peamiselt transiidile, kuid vajaks selgelt laiendamist,» ütles Paet.

NATOst rääkides pidas ta oluliseks, et allianss on jätkuvalt aktiivne, eriti pärast Afganistani missiooni kokkutõmbamist. Tema kinnitusel on Eesti hoidnud ja hoiab ka edaspidi liitlaste tähelepanu põhiülesannetel, nagu NATO territooriumi kaitse ja heidutuse tagamine. «Põhjus on lihtne: selline tegevus on Eestile ja kogu meie piirkonnale suurim julgeolekugarantii,» lisas Paet riigikogus.