Digiõpik ja tavaline õpik peavad käima pikka aega veel käsikäes, rääkis Norra infotehnoloogia haridusrakendamise nõustaja, kelle hinnangul oli norrakate püstitatud ambitsioon täielikult digiõpikutele üle minna viga.
Norra nõustaja: ambitsioon paberõpikutelt täielikult digitaalsetele minna on viga
21. veebruar 2013, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra IKT haridusrakendamise keskuse pedagoogiline nõustaja Øystein Nilsen rääkis oma ettekandes Tiigrihüppe sihtasutuse aastakonverentsil, et kahjuks on veel väga paljud vahendid jäänud lihtsalt raamatu digitaliseeritud ekraaniks. «See ei anna vahendile mingit lisaväärtust,» märkis ta.
«Oleme teinud ka valesid asju. Üleriigiliselt digivahendite sisseviimine on väga kulukas ja siin ka eksimused kulukad,» tõdes Nilsen. Tema sõnul on ka Norras praegu peamine väljakutse selles, et õpetajaid tuleb harida digitaalse tuleviku jaoks nii, et nad oleksid valmis digivahendeid kasutama.
«Digimaailmale hariduses võib kaht moodi vaadata – ühelt poolt see soodustab-tõhustab aineõpet, teisalt ei tohi unustada, et digimaailm on maailm omaette, lapsed peavad selles pädevad olema ja toime tulema,» rääkis Nilsen.
Värske uuringu andmetel kasutavad Norras õpetajad ja õpilased digivahendeid nii õppimisel kui õpetamisel rohkem kui ühe kolmandiku ajast. «Tüüpiline on kombineeritud õpe – see tähendab, et enamik õpilasi ei kasuta ainult üht õpikut info saamiseks, vaid mitut, samuti selle kõrvale digivahendeid. Sellest hoolimata on õpik ikka veel oluline ning väga vähesed kasutavad ainult digivahendeid,» sõnas Nilsen.
Ka Nilsen rääkis sellest, et digiekraani kasutamine õppetöös on hea, aga kui see pole interaktiivne ja sel pole head sisu, pole sel eriti mõtet. Ta rääkis, et ka Norras on kirjastajad väga aeglased ning digimaterjalide pähe pakutakse palju tekstide või raamatute pdf-failidena ekraanile panekut, sellest pole aga kasu.
Norras lõid omavalitsused koostöös riikliku õppekeskkonna NDLA, kuid selle loomisel tehti üks suur viga. «6-7 aastat tagasi luues oli nende ambitsiooniks üldse paberõpikutest lahti saamine. See oli viga, sest selliste ressursside loomine ei käi üleöö,» tõdes Nilsen. «See, et igas aines oleks võimalik digiõpikule üle minna, võtab väga palju aega.»
Sel põhjusel oligi paar-kolm aastat pärast keskkonna loomist sel juba halb maine, sest sisuga poldud rahul, paljud õpetajad ei tahtnud nende materjale-vahendeid kasutada. «Ambitsioon tuleb õigele tasemele kohe algusest peale juhtida,» rõhutas Nilsen.
Nilsen osutas ka tähelepanu sellele, et kahjuks pole Norras mänge ja appe muudetud hariduse osaks. «Aga me teame, et mängudel on väga suur õpipotentsiaal. Enamik mänge on üles ehitatud selliselt, et peate mingi ülesande täitma ja kui see õnnestub, liigute järgmistele tasemetele. See annab väga hea motivatsiooni! Ka hariduses peaks järgmiseks sammuks olema mängude motivatsioonielemendi üle võtmine,» arvas Nilsen.