Suurem osa politseinikest uurib kuritegusid, nagu korruptsioon, inimröövid, narkomaania, mõrvad ja laste kuritarvitamine, kuid Sanginis – Afganistani vägivaldseimas piirkonnas – mõned politseinikud sooritavad neid kuritegusid, avastas BBC ajakirjanik Ben Anderson, kes veetis USA merejalaväelaste seltsis viis nädalat selles Helmandi provintsi osas.
2007. aastast, kui Briti ja ka Eesti väed Helmandisse suundusid, on Anderson seal käinud korduvalt. Oma kogemustest on ta ka raamatu kirjutanud.
Andersoni seekordse reisi eesmärk oli saada aimu, millist edu seal saavutatud on. «Afgaani väed kaitsevad afgaani rahvast ja võimaldavad selle riigi valitsusel oma kodanikke teenida. See on võit. Selline näeb välja võit ja me ei tohiks peljata nende sõnade kasutamist,» tsiteeris ta NATO vägede komandöri kindral John Allenit.
Sihtpunktiks valitud Sangini võtsid ameeriklased brittidelt üle 2010. aastal. Enne seda langes suur osa briti sõdureist just seal ja ka kaks Eesti kaitseväelast jätsid samas kohas 2007. aasta võidupühal elu.
«Surmatoovate siserünnakute ohu kasvu tõttu elavad ameeriklased täiesti eraldi oma afgaani kolleegidest,» kirjeldas Anderson. «Millal iganes nad sisenevad baasi afgaani poolele, on nende relvad vinnastatud, tulistamisvalmis.»
«See, mida ma merejalaväelastega väljas käies nägin, oli kaugel julgustavast,» jätkas ta. «Ühes kontrollpunktis suitsetasid afgaani politseinikud avalikult kanepit. Kaks ülejäänud politseinikku, kelle ülesandeks oli vaatlustorni kindlustamiseks liivakotte täita, olid pilves millestki tugevamast – tõenäoliselt oopiumist või heroiinist. Kui üht politseikomandöri kolm nädalat pärast mu lahkumist tulistati, leidsid tema päästnud ameerika meedikud tema taskust koti heroiini.»
Afgaani politseinike koolitust juhtiva üksuse ülem major Bill Steuber võrdles talle antud intervjuus kohalike korrakaitsjate tegutsemist teleseriaaliga «Sopranod».
Näiteks küsivad nad ameeriklastelt bensiini ka romustunud autodele, mis ilmselgelt ei sõida, ning müüvad neile antud laskemoona ja relvi – isegi granaadiheitjaid – kohalikul basaaril. Ühe baasi muutsid ebaturvaliseks politseinikud, kes olid selle müürikonstruktsioonid vanametallina maha müünud.
«Siis on valevangistused – nad võtavad töö käigus inimesed kinni ja lihtsalt koguvad kõik kokku ja ootavad, kuni nende pereliikmed tulevad ja maksavad nende vabastamise eest raha,» lisas Steuber.
«Proovige seda päevast päeva teha,» tunnistas Steuber, «töötada lapsepilastajatega, töötada inimestega, kes röövivad inimesi, mõrvates nad.»
Kõigis Sangini baasides, kus Anderson käis, nägi ta nn chai-poisse. Noormehi, keda afgaani mundrikandjad ka seksuaalselt pruugivad. Afgaanide väitel anduvad poisid neile vabatahtlikult. Samas avasid politseikomandörid ajal, kui Anderson Helmandis oli, tule nelja nende juurest pageda üritanud poisi pihta. Kolm neist hukkus.
Poiste kuritarvitamise pärast Afganistanis avaldas hiljuti muret ka inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch (HRW). Nende jaoks sai tõukeks intsident Lääne-Afganistanis, kus 13-aastane poiss saadeti aastaks noortekolooniasse kahe täiskasvanud mehega seksimise eest. «Kui mees seksib 13-aastase lapsega, on see laps vägistamisohver, mitte kurjategija,» märkis HRW Aasia osakonna direktor Brad Adams.
HRW arvustas ka Afganistanis levinud bacha bazi tava, kus teismelised poisid pannakse meestepeol tüdrukutena riietatult tantsima ja hiljem neid sageli ka kuritarvitatakse seksuaalselt.