Sotsid: mida peate oma eelkäijate suurimaks saavutuseks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivari Padar.
Ivari Padar. Foto: Peeter Langovits

Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida peate oma eelkäijate (praegu Eestist valitud europarlamendi saadikute või oma erakonnast valitud saadikute) suurimaks saavutuseks senise europarlamendi koosseisu ajal ja miks? Vastavad sotside kandidaadid.


Ivari Padar: Esiteks kindlasti resolutsioon seoses 2007. aasta aprillisündmustega, mis oli Eestile väga tähtis. Euroopa Parlament avaldas Eestile toetust ning mõistis toimunu hukka. Siinkohal ei saa kindlasti alahinnata Eesti saadikute selgitustööd. Viimase aja saavutuseks on kindlasti totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõist ning 23. augusti kuulutamine natsismi ja stalinismi ohvite mälestuspäevaks. Ühtlasi on sotside eestvedamisel Euroopa Parlamendis tähelepanu pööratud mitmetele keskkonnaalastele küsimustele, nagu näiteks Nord Streami keskkonnamõjude hindamise teemaatikale.

Katrin Saks: Esiteks, eestlased koos teiste uute liitujatega tõid Euroopa Liitu oma ajaloolise kogemuse ja ka uued teemad, millega varem sellisel kujul ei tegeletud. See on olnud suur muutus kõigi jaoks.

Teiseks nimetaksin konkreetselt Eestit puudutavad saavutused: 1) Läänemere strateegia, mille üheks algatajaks oli meie tänane president Toomas Hendrik Ilves ja mis on tunnistuseks, kuidas ka Euroopa Parlament saab endale mõnes küsimuses juhtrolli võtta; 2) Eesti resolutsioon, mis järgnes meie aprillisündmustele, kübersõjale ja meie Moskva saatkonna ründamisele. Euroopa Parlament taunis tungivalt toimunut ja suures osas on see tänu Eesti saadikute pingutustele; 3) Presidendi esinemine Euroopa Parlamendi täiskogu ees ja EV 90. aastapäeva tähistamine; 4) Vene- Saksa gaasitrassi keskkonnamõjude esile toomine ja Läänemere probleemide teadvustamine selles kontekstis; 5) Totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõist ning 23. augusti kuulutamine natsismi ja stalinismi ohvite mälestuspäevaks; 6) Soome-ugri temaatika käsitlemine (Vladimir Kozlovi esitamine Sahharovi inimõigusauhinna kandidaadiks 2006. aastal, Euroopa Liidu eelarves esmakordselt raha, mis suunatud Venemaa etnilistele ja rahvusvähemustele kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna arenguks ning Euroopa Parlamendi delegatsiooni viimine soome-ugri rahvaste maailmakongressile Hantõ-Mansiiskisse; 7) Küberkaitse teema; 8) Euroopa Liidu tööturu problemaatika.

Sven Mikser: Usun, et olulisim algatus meie jaoks oli parteideülene Läänemere strateegia algatamine. Oluline roll oli siin Eesti sotsiaaldemokraatide tollasel MEPil Toomas Hendrik Ilvesel. Oluline on, et Komisjon ja tulevased eesistujariigid seda algatust jõuliselt edasi viiks.

Hannes Rumm: Sama hästi võib vastu küsida, et nimetage palun parim artikkel, mis viimase 5 aasta vältel Postimehes ilmus. Näiteks pikalt vaieldud teenuste direktiiv, mille europarlament kolm aastat tagasi vastu võttis, on mõjutanud kogu euroliidu ja Eesti majandust, aga igapäevaelus ei oska me neid tarbijasõbralikke muutusi ELiga seostada.
Oma mõttekaaslaste tööst ja otseselt Eestiga seonduvatest asjadest toon välja Läänemere strateegia, mille üks algataja oli sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves. Eelnevaga seostub Nord Streami gaasitoru ohtlike keskkonnamõjude teadvustamine, mille nimel tegi head tööd Andres Tarand.

Katrin Saks viis europarlamendis nii poliitiliselt kui rahaliselt täiesti uuele tasemele soome-ugri rahvaste toetamise. Esmakordselt eraldas europarlament raha Venemaa etnilistele ja rahvusvähemustele kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna arenguks.
Marianne Mikko oli üks neist europarlamendi liikmetest, tänu kellele kuulutati 23. august natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäevaks. See märgilise tähendusega otsus aitab lääne-eurooplaste jaoks teadvustada kommunismi kuritegusid, mida kahjuks vähe teatakse.

Jüri Tamm: Platsdarmi loomine on raske, kuid hädavajalik. Kogemustele ja suhetele tuginedes on uutel tulijatel suurem võimalus aega raiskamata produktiivne olla. Neil, kes aga jätkavad, püramiidi tipu poole edasi rühkida. Tipust näeb kaugemale ning sealt kajav hääl jõuab kuulajateni.  

Kadi Pärnits: Esiteks kindlasti Läänemere strateegia, teiseks Euroopa Parlamendi toetus Eestile aprillisündmuste järel, siinkohal oli suur roll just Eesti saadikute selgitustööl, kolmandaks tõstaksin esile Venemaa-Saksamaa gaasitrassiga seonduvate keskkonnaalaste küsimuste tõstatamise. Eriti oluliseks pean tööaja regulatsioonis ning töötajate- ja teenuste vaba liikumise regulatsioonis Eesti seisukohtade selgitamist ja kaitsmist. 

Mark Soosaar: Minu meelest on Andres Tarand teinud oma Brüsseli kolleegidele väga korralikku ajupesu selgitamaks ohtusid, mis kaasnevad gaasitoru paigaldamisel Läänemerre. Marianne Mikko on jõuliselt lähtunud sotsiaaldemokraatlikust solidaarsusprintsiibist, Moldovas on ta teinud suuri jõupingutusi selle lõhkikäristatud rahva taasühendamiseks Euroopa Liidu kuldtähtedega lipu alla. Katrin Saks ei jätnud soome-ugri rahvaste abistamise võlutrummi Tallinna maha, see on tal Brüsselis kaasas ning põrin kostab Siberini välja.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles