Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: Europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastavad Roheliste kandidaadid.
Kindlasti nii, et põllumajandusele antavad toetused oleksid ühtsetel alustel, mitte maade traditsioone ja harjumusi arvestavad. Tänased erinevad toetusmäärad nn vanade ja uute liikmesriikide põllumeestele peavad võrdsustuma. Kindlasti tuleks põllumajanduspoliitikat reformida nii, et kemikaalivaba ning mahetootmine edeneksid. Kindlasti peaks looma eeldusi just tugevale väike ja mikrotootmisele, et üleilmse toidukaubanduse mahud ei oleks nii pöörased ja et kohalik toit kataks enamuse vajadusest.
Peep Mardiste: Euroopa põllumajanduspoliitika reform on möödapääsmatu, kuna sõjajärgsest toidu nappuse ajast on päris palju aega möödas ja tänased väljakutsed põllumajanduses sootuks teised. Põllumajandustoetuste osakaal Euroopa Liidu ühiseelarves on liialt suur, pärssides liidu tänaste prioriteetsete valdkondade, näiteks innovatsiooni, kliimamuutustega võitlemise, energiasõltumatuse arengut. Erinevad toetuste määrad nn uute ja vanade liikmesriikide põllupidajatele pole põhjendatud ja peavad viimastele langema.
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika keskmeks peavad saama tarbijate huvid, toiduohutus ja puhas loodus. On aeg viia põllumajanduspoliitikas rõhk intensiivselt tööstuslikult tootmiselt säästlikule põllumajandusele. Ühise põllumajanduspoliitika rahalisi vahendeid tuleb senisest otsustavamalt suunata maheviljeluse, põllumajandusega seotud geneetiliste ressursside säilitamise ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa loodusesõbraliku majandamise toetuseks. Euroopa Liit peab hoolitsema oma kodanike, mahetalunike ja põliste sortide kasvatajate huvide eest ning tagama võimalikult GMO-vaba põllumajanduse.