Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas hindate ELi struktuurifondide raha kasutamise prioriteete ja fondide senist tööd? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.
Reformierakond: millise hinnangu annate struktuurifondidele?
16. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland:
Euroopa Liiduga viimati ühinenud riigid on pidanud läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga struktuurifondide rahaeraldiste lihtsama ja otstarbekama kasutamise nimel. Liigse paberimäärimise vähendamine aitab kindlasti kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmisele. Samas on senised investeeringud näiteks infrastruktuuri olnud Eestile kahtlemata suureks toeks, kuid pelgalt raudbetoon ja asfalt ei paku ühtegi innovaatilist ideed, millele ehitada Eesti edu. Kokku panustab Euroopa Liit Eestisse perioodil 2007-2013 enam kui 75 miljardit krooni, kuid seejuures tuleks Euroopa Regionaalarengufondi ja Sotsiaalfondi ressursse suuremal määral inimestesse, teadus- ja arendustegevusse ning teadmistepõhisesse majandusse investeerida. Eestil on oma väiksuse ja piiratud vahendite tõttu võimalik soodsalt areneda riigiks, mis pakub kõrge hinnaga tooteid ja teenuseid, mille maksumuse põhiosa moodustavad just nende väljatöötamiseks rakendatud teadmised. Ühtekuuluvusfondi puhul tasub otsida ühist huvi lähinaabritega, et parandada infrastruktuuri ja keskkonnatingimusi.
Urmas Paet:
Hindan struktuurifondide toimimist üpris tõhusaks. Samas peaks prioriteetide sekka senisest enam tõusma energiaalased projektid, mis suurendaksid ELi energiajulgeolekut.
Igor Gärzin: Probleem on selles, et eurofondid moodustuvad muu hulgas Eesti maksumaksja rahadest, aga neid jagatakse vastavalt ELi prioriteetidele. Minu kui alatise maa-rahva saadiku vastus on see: kui on valida kaheksarealise Tallinna ja Pdguzniko-Molochnaja maantee ja metsaveere Leida välikempsu ümberehitamise vahel, siis ma olen olnud Leida poolt.
Silver Meikar: Ligipääs Euroopa Liidu struktuurifondidele on Eestile olnud kahtlemata väga kasulik, küsimus seisneb aga selles, kuidas neid fonde ratsionaalselt kasutada. Euroopa Liidu struktuuritoetusi eraldatakse selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning valdkondi, mida toetatakse, on erinevaid: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Nii on Eestile eraldatud perioodiks 2007-2013 üle 53,3 miljardi krooni. Võrreldes Eesti struktuurifondide kasutamist näiteks teiste uute Euroopa Liidu riikidega, jääb silma, et me oleme seni kasutanud eraldatud rahast proportsionaalselt pea kõige rohkem. Samas ei saa märkimata jätta fakti, et enamik rahast suunatakse materiaalsetesse projektidesse ning investeeringud inimressursi paremasse kasutamisesse on jäänud suhteliselt tagaplaanile, millega kindlasti leppida ei saa.
Mati Raidma: Suurtel suured, väikestel väikesed probleemid. Põhimõtteliselt jään rahule, kui sealt vohav bürokraatia välja rehitseda.
Laine Jänes: Euroopa Liidu struktuurifondide teema on mulle kindlasti südamelähedane, sest esmakordselt said käesoleva programmperioodi 2007-2013 raames toetust ka üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektid: Eesti Rahva Muuseum, Meremuuseum, Tehvandi hüppemägi, teaduskeskus AHHAA jne. Kui struktuurivahendite 2007-2013 programmiperioodi raha jagamine on pigem siseriiklik küsimus, siis europarlamendi liikmel on võimalus kaasa rääkida järgmise eelarveperioodi struktuurfondide ja uute rahastusskeemide osas.
Hannes Astok: Iga liikmesriik on oma sihid ise seadnud ning eelistused ja vajadused komisjoniga läbi rääkinud. Fondide eesmärgiks on Euroopa nõrgemate piirkondade järeleaitamine tugevamatele. Üldiselt võib olla rahul, kuid mina panustaks nüüd ja edaspidi Eestis enam kahte tegevusvaldkonda: innovaatilisse ja teadmistepõhisesse majandusse ning põhiinfrastruktuuri arendamisse - teed, raudtee ja reisiliiklus, lennundus. Kui pole moodsat majandust, pole inimestel tööd ega riigil tulusid. Ja kui ohutult ja kiiresti Euroopasse liikuda ei saa, oleme nii sisulises kui füüsilises tupikus.
Urve Tiidus: Väga oluline on ELi struktuurifondide abi infrastruktuuri rahastamisel. Olgem ausad, selleta oleksime palju kehvemas seisus. Võtame kasvõi Kuressaare linna. Euroopa Liiduga ühinemise eelselt ja juba liidus olles on toimunud nende rahade kaasabil Kuressaare lahe puhastamine ja jahisadama rajamine, korda on tehtud mererand, rajatud kilomeetreid jalgrattateid, Kuressaare eakate päevakeskus, rajatud puhastusseadmed, tehtud Kuressaare golfiväljaku 9 raja üldehitustööd, puhastatud Põduste jõe alamjooks ja korrastatud kaldaäärne ala, renoveeritud Vanalinna kool, uuendatud kaugküttevõrku ja suures mahus vee-ja kanalisatsioonisüsteemid. Kohe on algamas lasteaia ja muusikakooli renoveerimine, ühisprojektid lätlastega mereääre korrastamise jätkamiseks. Kõike ei jõua üles lugeda.
Tõnis Kõiv: Hästi sihitud ja tugeva kasutamiskontrolliga raha annab tulemusi, ka Eestis. Arenguruumi aga on.
Kalev Kallemets: Prioriteedid on korrektsed, kuid liigselt keerulised bürokraatlikud ja aeganõudvad mehhanismid muudavad nende eduka toimimise kõikides riikides äärmiselt kohmakaks. Struktuurifondide rakendamise tehnika tuleb muuta.