Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas hindate ELi struktuurifondide raha kasutamise prioriteete ja fondide senist tööd? Vastavad sotside kandidaadid.
Sotsid: millise hinnangu annate struktuurifondidele?
16. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivari Padar:
Eurotoetuse kasutamise prioriteedid tuleb tänases majandussituatsioonis kindlasti ümber hinnata. Lihtne näide - ajal, kus hotellidel on suuri raskusi klientide saamisega, ei ole õige hoida teravikku võimalikult paljude uute majutuskohtade loomisel. Euroraha reegleid tuleb ajakohastada ja paindlikumaks muuta.
Katrin Saks: Tänane kriis on paljastanud, et struktuursed erinevused ja majanduse tugevus on uutes liikmesriikides võrreldes pikaaegsete turumajanduslike riikidega palju hapram. Seega tuleb struktuurivahendite otstarvet täpsustada ja tarvidusel ka muuta. Prioriteedid tuleks esmalt üle vaadata lähtudes just nimelt majanduskriisist. Praegused prioriteedid on kujundatud pideva majanduskasvu tingimustes. Reegleid tuleb lihtsustada ja bürokraatiat vähendada, samuti muuta korda, mille kohaselt maksed tehakse alles tagantjärele, pärast projekti ellu viimist. Aga samas tuleb oluliselt tõsta meie endi administratiivset suutlikkust nii toetusrahade kasutamisel kui ka menetlemisel.
Sven Mikser: Vaadates kogu Liidu kontekstis, ei ole Eesti suutlikkus eurorahasid kasutada sugugi halb, mis mõistagi ei tähenda, et ei võiks olla parem. Struktuurifondide kasutamise süsteemi tuleks muuta paindlikumaks ja rahade kättesaamist tuua varasemaks. Eestis siseriiklikult peaks analüüsima, kas omal ajal võetud lähenemine, et struktuurivahendite siseriiklik menetlemine on suhteliselt detsentraliseeritud, on ikka piisavalt põhjendatud.
Kadi Pärnits: Kui silmas pidada fondide eesmärki ühtlustada erinevaid arengutasemeid riikide vahel Euroopa Liidus, siis eesmärk iseenesest nõuab pidevat fondide töö täiustamist. Üles on kerkinud innovatsiooni toetamise, tööjõu arendamise, keskkonnasäästlikkuse edendamise teemad, mis omakorda soodustavad Euroopa ekspordi- ja konkurentsivõimet. Nende valdkondade toetuseks tuleb kasutada ka Euroopa fonde. Pidev töö peab toimuma erinevate bürokraatiate vähendamisega, millega sotside fraktsioon europarlamendis on tegelenud ja paljut ka saavutanud.
Hannes Rumm: Järsk majanduslangus sunnib neid plaane ümber vaatama. Näiteks tööpoliitikas olid toetused kiire majanduskasvu ajal suunatud suuresti neile inimestele, keda oli vaja pärast pikka pausi tööturule tagasi meelitada. Nüüd on vaja see raha kiiresti suunata nende inimeste koolitamiseks ja toetamiseks, kel on töötahe ja värske töökogemus, kuid kellelt majanduskriis ootamatult töökoha röövis. Näiteks 80 000 ehitajast on paljud tööta jäänud kuldsete kätega mehed, kellele on kiiresti vaja euroraha toel ümberõpet pakkuda, sest niipalju ehitajaid ei lähe Eestis järgmised 10-15 aastat vaja.
Jüri Tamm: Tean, et me pole teistest ei paremad ega halvemad. Prioriteetide osas oleks võib-olla tõesti vaja teha osalisi muutusi. Eriti maailma majanduslangusest tulenevalt.
Mark Soosaar: Need on olnud korrektsed, võib-olla isegi ülipüüdlikult pedantsed. Oleme ju olnud aastasadu Saksa täppiskultuuri mõjusfääris! Arvan, et peaksime muutuma paindlikumaks, sest kiiresti muutuv majanduskeskkond nõuab sageli kiiret ümberorienteerumist. Kultuuriinimesena pean tunnistama, et mitte kõik eurotoetuste taotlejad pole endale teadvustanud, kuidas oma loometegevuses rahalist omaosalust suurendada. Teisisõnu - elame ajal, mil peame palju tugevamini endale aru andma, et struktuurifondid on mõeldud originaalsete ning elujõuliste ideede käimatõmbamiseks, mitte keskpärase eksisteerimise toitmiseks.