Riigikogu lükkas täna esimesel lugemisel tagasi opositsioonilise Keskerakonna algatatud põhiseaduse muudatuse, mis oleks seadustanud presidendi otsevalimise.
Riigikogu lükkas tagasi presidendi otsevalimise ettepaneku
11. aprill 2013, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 41 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) saadikut, vastu oli 18 keskerakondlast ning erapooletuks jäi üheksa demokraatide ühendusse ja SDE fraktsiooni kuuluvat riigikogu liiget.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles riigikogus, et kui lähtuda eeldusest, et Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandliku võimu täius kuulub parlamendile ja täitevvõim valitsusele, siis presidendi otsevalimise võimaluse loomisega antaks ühele ainuisikulisele institutsioonile kõige tugevam rahva mandaat.
«Kui me vaatame, millised on põhiseaduses vabariigi presidendi pädevused, siis me näeme, et see tugev mandaat annaks nagu võimaluse või tekitaks kiusatuse seda realiseerida. Aga kui me vaatame seda pädevust, siis see pädevus on esinduspädevus, see on protseduuriliste sammude pädevus ja üksikud pädevused lisaks. Seetõttu me tekitame pinge suure tugeva mandaadi ja piiratud pädevuse vahel,» lausus ta.
Seetõttu me tekitame pinge suure tugeva mandaadi ja piiratud pädevuse vahel.
Maruste sõnul ei ole sellist potentsiaalset konfliktiohtu vaja ning ka põhiseadus ei näe sellist asja ette. «Põhimõtteliselt on see võimalik, aga olemasoleva põhiseaduse ideoloogia ülesehituse põhjalt mina ei näe selleks õigustust ja vajadust,» ütles ta.
Küll aga vajaks tema hinnangul täiendamist presidendi valimise protseduur, nii et see võimaldaks avalikkusel presidendi valimisel rohkem osaleda.
«Kuna meil on põhiseaduskomisjonis ees niikuinii valimisseaduste ümbervaatamine, tulenevalt osalt Rahvakogu initsiatiivist, aga ka meie enda komisjoni üleskutsele vastanute ettepanekutest, siis ilmselt tuleks ühe osana vaadata üle ka kehtiv vabariigi presidendi valimise kord, et seda täiendada, parandada ja muuta rohkem rahvalähedaseks, ütleksin niimoodi. Aga meil on siiamaale ees terve põhiseaduse konstruktsioon ja seda muuta lähiajal ma ei näe võimalust,» lisas Maruste.
Keskerakondlane Aadu Must kinnitas riigikogus, et mingit presidendi võimupiiride muutmist või üleminekut parlamentaarselt riigikorralt presidentaalsele juhtimisele eelnõuga ei kaasneks.
Tema sõnul leiab Keskerakonna fraktsioon, et presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning lähendab rahvast riigile, andes lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel. «Ei maksa karta, et rahva poolt otse, parlamendi vahenduseta valitud presidendil on äkki suurem autoriteet ja võib-olla ta on siis vähem parlamendiga koostööaldis - seda tingimusel, kui tema tagasivalimine ei sõltu enam parlamendi fraktsioonide tahtest,» lausus ta.
Musta sõnul ei tohiks karta presidenti, kes ei kõhkle oma õiguses blokeerida parlamendis teerullitaktikaga läbisurutud praak- või populistlikke seadusi. «Kui rahva mandaadiga president manitseb riigikogu rohkem ja paremini tööle ja seadusandjat distsiplineerib, siis on see meie riigi tervisele päris hea,» märkis ta.
Põhiseadust muutva eelnõuga soovisid saadikud anda presidendikandidaadi ülesseadmise õiguse nii erakonnale kui vähemalt 10 000 hääleõiguslikule kodanikule. Valituks oleks osutunud kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest.
Presidendi otsevalimine oli ühe punktina kirjas Keskerakonna eelmiste riigikogu valimiste programmis. Vastavaid eelnõusid on erakonna liikmed algatanud riigikogus ka varasematel aastatel, kuid seni pole ükski neist toetust leidnud.
Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks peab seda lõpphääletusel toetama vähemalt 68, kahes koosseisus muutmiseks aga esmalt vähemalt 51 ja seejärel 61 riigikogu liiget.