Eurostati värske haridusteemaline uuring tõi esile, et Eestis on teistest euroliiduriikidest laiemad käärid 30-34-aastaste kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalus.
Eurostat: Eesti paistab silma suurte kääridega meeste ja naiste haridustasemes
15. aprill 2013, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske Eurostati uuringu andmetel on praegu 36 protsenti Euroopa Liidu 30-34-aastastest elanikest kõrgharidusega, mis on suurem võrreldes 2010. aasta 34 protsendi ning 2005. aasta 28 protsendiga.
2010. aasta juunis Euroopa Komisjoni vastu võetud Euroopa 2020 strateegia üks peamisi eesmärke on parandada Euroopa Liidu liikmesriikide elanike haridustaset. Hariduse eesmärgid olid tõsta kõrgharidusega inimeste arvu ning vähendada vaid algharidusega inimeste hulka. Strateegias on seatud eesmärk jõuda 2020. aastaks selle näitajaga 40 protsendi tasemele.
Eesti on peaaegu selle eesmärgi saavutanud, mullu oli meil kõrgharidusega 30-34-aastaseid kokku 39 protsenti.
Kui Euroliidu riikides on tavaline, et selles vanuses on kõrgharidusega inimeste seas naisi rohkem kui mehi, siis raport toob esile, et kõige suuremad vahed on Eestis, Lätis ja Sloveenias. Eestis on uuringu andmetel selles vanusegrupis kõrgharidusega 28 protsenti meestest ning 50 protsenti naistest, mis on teiste riikide võrdluses suurim erinevus.
Ka koolitee katkestanud algharidusega inimeste seas on Eestis meeste ja naiste vahe kahekordne – mullu oli Eestis 18-24-aastaste seas selliseid kokku 10,5 protsenti, kuid eraldi võttes mehi 14 ja naisi 7 protsenti.
Euroliidu riikidest kõige madalam haridustee katkestajate osakaal on Sloveenias (4 protsenti) ja kõrgem Hispaanias (25 protsenti).