/nginx/o/2013/05/08/1738944t1hf6e0.jpg)
Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpaisu sõnul on metsaomanikud muutunud aastalt aastale aktiivsemaks ning teadlikumaks majandajaks ning metsa uuendamisega tegeletakse jõudsalt.
Erametsaliit: metsaomanikud tegelevad metsauuendamisega järjest enam
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
8. mai 2013, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehrpais ütles, et suurema osa metsa uuendamise tööst teeb riigimetsa majandamise keskus. Keskusel on sel aastal plaanis istutada kokku 17,5 miljonit pisikest puud.
Ehrpaisu sõnul raiutakse Eestis jätkuvalt vähem metsa, kui seda juurde kasvab. «Metsa omanikud on muutunud aktiivsemaks ja teadlikumaks. Saadakse aru, et mets pole pank – hooldamata metsal pole väärtust ja mingist hetkest võib olla juurdekasv miinusmärgiga.»
Ta selgitas, et puude mahavõtmist pelgama ei peaks, hooldusraie on metsale väga vajalik ning ka Natura toetusi saavates metsades tuleb teha hooldusraiet. Hooldusraie toodab aga puitmaterjali, mida saab kasutada näiteks kombijaamades energia tootmiseks.
Kuna aga energia puu hind on madal ja realiseerimine kohati keeruline, jääb see tihti metsa mädanema. «Riik on sellele tähelepanu pööranud ja läbi erametsakeskuse jagatavate toetuste ka selgelt väljendanud, et puu peab jõudma metsast välja.»
Eestis täna tegutsevad tselluloositööstused Kehras ja Kundas ei suuda ära tarbida toodetavad tselluloosipuitu ning kuna energia puuga on sel hinnavahe väike, leiab Ehrpais, et kui Eestis oleks rohkem bioenergial töötavaid katlamaju ja kombijaamu, siis tasuks täna ümarpuiduna eksporditavat tselluloosipuitu pigem kohapeal energiaks toota.
Ta lisas, et mets on ka kiiresti taastuv vara. «Kui turvas taastub 1000 aastaga, siis energiapuu vaid 30-40 aastaga.»
Puidu eksport on Eesti kaubavahetuse tasakaalustamisel äärmiselt suure osakaaluga. Veebruaris moodustas puidu eksport statistikaameti andmetel 84 miljonit eurot, mida on eelmise aasta veebruariga võrreldes 18 protsenti enam.
Ehrpais ütles Postimehele, et järjest vähem viiakse metsamaterjali Eestist välja ümarpuiduna vaid töödelduna, metsasektor anna kokku tööd 30 000 inimesele ja seda suuresti maapiirkondades.
Ehrpaisu sõnul on aga hoolimata meie heast metsamajandamisest oodata kvaliteetse saetööstuse toormaterjali langust järgneva 70 aasta jooksul, kuna metsaomanikud saematerjaliks sobivat mändi istutada ei taha. «Ulukitele istikud maitsevad ning pahatihti hävitavad nad enamuse noorest metsast.»
Hiljuti sõlmisid riigimetsa majandamise keskuse, metsa- ja puidutööstuse liidu, erametsaliidu, maaülikooli, Luua metsanduskooli ja Pärnumaa kutsehariduskeskuse esindajad metsa majandamise hea tava raamleppe. Metsa majandamise hea tava eesmärk oli panna paika olulisemad põhimõtted, mida metsade majandamisel tuleb arvestada.