Arnold Rüütel: immigrantidel vahe tegemine nahavärvi järgi pole põhjendatud
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. juuni 2013, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) auesimehe, president Arnold Rüütli sõnul ei ole millegagi põhjendatud erakonna juhatuse liikme Martin Helme seisukoht, et immigrantide riiki lubamisel tuleks lähtuda nende nahavärvist, samas peab Rüütel Eesti senist konservatiivset migratsioonipoliitikat mõistlikuks.
«Tahan rõhutada, et immigrantide lubamisel meie riiki ei ole millegagi põhjendatud eelistuste tegemine inimeste vahel olenevalt nende rassilisest kuuluvusest,» ütles Rüütel Postimehele.
Rüütli hinnangul on Eesti ajanud pärast iseseisvuse taastamist alates 1991. aastast suhteliselt mõistlikku migratsioonipoliitikat ning ta isiklikult ei näe vajadust selle radikaalseks muutmiseks.
Rüütli sõnul ei tohiks immigrantide Eestisse lubamine olema riigile mingil moel ette kirjutatud, kuna Eesti on suveräänne riik, kes otsustab ise oma migratsioonipoliitika üle.
Küsimusele, milline võiks olla mõistlik piir, millest rohkem ei tohiks immigrante riiki sisse lubada, tõdes Rüütel, et mingi numbrilise piiri seadmine ei ole päris õige lähenemisviis.
«Palju oleneb siiski rahvusvahelistest arengutest ja ei saa välistada olukordi, kus koos rahvusvahelise üldsusega tuleb abiks olla näiteks raskete loodusõnnetuste või puhkenud sõjaliste konfliktide tagajärgede leevendamisel. Igasugune abi peaks olema suunatud sellele, et inimene saaks edaspidi tagasi pöörduda oma kodumaale,» lausus Rüütel.
Kommenteerides Martin Helme seisukohta, et demograafiline olukord ei võimalda liberaalset migratsioonipoliitikat, tõdes Rüütel, et Eestis väljakujunenud demograafiline olukord on tõepoolest murettekitav.
«Noorte elujõuliste ja paremate ajude äravool, rahva koondumine suurlinnadesse ja teistesse tõmbekeskustesse – kõik see on tekitanud olukorra, kus meie niigi hajaasustatud maa sõna otseses mõttes jääb tühjaks. Siit ka mõnede kodanike soov immigrantidele sissetoomisele kõik kraanid lahti teha. Meenutaksin Teise maailmasõja järgset aega, kus suurjõudude kokkulepete tulemusena Eesti rahvastiku koosseis muutus ja seda väga suures ulatuses,» lausus Rüütel.
Ta meenutas, et kui Vabadussõja järel Tartu rahu piirides oli Eestis teisi rahvaid 12 protsenti, nendest venelasi umbes 89 protsenti, siis Eesti taasiseseisvumise ajaks aastal 1991 oli venekeelse elanikkonna osakaal juba üle 40 protsendi. Rüütel lisas, et Eesti ei ole kuni tänaseni suutnud muukeelset elanikkonda ühiskonda integreerida.
«Kui soovime vastavalt meie põhiseadusele rahvusriigina jätkata, tuleb väga tõsiselt suhtuda igasugustesse katsetesse mujalt tulnud mõjutustele järele andes asuda taas meie rahvuslikku koosseisu oluliselt muutma,» sõnas EKRE auesimees.
EKRE juhatuse liige Martin Helme pälvis eelmisel nädalal suurt avalikkuse tähelepanu, kui ta sõnastas Tallinna TV saates Eesti migratsioonipoliitika alused sõnadega «kui on must, näita ust».