Riigi juhtimine jääb esialgu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vähemusvalitsuse õlgadele, ent sellele on pikka iga raske loota, kuna igas otsuses tuleb asuda rohelistega läbirääkimistele.
Vähemusvalitsus tipib köietantsijana
2. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi eilne otsus teeb nõutuks ka Reformierakonna. Viimase nädala jooksul on IRLi esindajad avalikult ja karmis toonis Rahvaliitu kritiseerinud ning viimase juhatus pidas õigeks juba eos tekkinud sõneluste tõttu läbirääkimised katkestada. Rahvaliidu volikogu otsus nii mustvalge polnud ja jättis endiselt üles läbirääkimise võimaluse.
Vähemalt paariks nädalaks varjusurmast üles äratatud Rahvaliidu volikogu leidis, et valitsuskriisi kestmine on Eestile kahjulik, kuid neil pole võimalik olla osa koalitsioonist, mille reaalse toimimise pani IRL kahtluse alla enne selle tööle rakendamist.
IRLi volikogu otsustas üksmeelselt, et Rahvaliitu valitsusse kaasata pole vajalik. Nende meelest ei oleks uus võimuliit olnud koostöövõimeline ning selle lõpp oleks saabunud kiiresti ja samadel põhjustel, miks lagunes liit sotsidega.
Nõutuks tegi see otsus Reformierakonna, sest vähemusvalitsusega praegusel ajal jätkata on riskantne. Eriti kui toetust on lubanud rohelised, kelle fraktsiooni hüüdnimeks on riigikogu poliitikute seas «lapitekk» ehk ühel hetkel võivad nad käituda eri värvitoonis.
Samuti kostab Reformierakonnast tõlgendusi, justkui noriks IRL väga lühikese aja jooksul tüli ning raskendaks stabiilse võimuliidu loomist, kuna sotside väljaheitmise eel esitasid üksteisele ultimatiivseid ja liitu selgelt lahku ajavaid nõudmisi vastamisi just nemad ja IRL.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnustas Rahvaliidu jätkuvat koostöövalmidust riigikogu tasemel ning nimetas IRLi otsust vastutustundetuks.
«Eestile oleks olnud tänases olukorras palju rohkem vaja riigimehelikkust ja võimet üle olla oma hirmudest,» viitas Michal otse IRLi esimehele Mart Laarile, kes tema hinnangul ei saanud veidral kombel senistele kokkulepetele oma erakonnas toetust. «Ehk oleks piisanud ka oma sõnade järgi tegutsemisest. Õhkõrn tasakaal, mille nimel sai palju vaeva nähtud, rikuti vastutustundetult ära,» kritiseeris Michal.
IRLi peasekretär Margus Tsahkna ei mõista Reformierakonna suhtumist, sest vähemusvalitsusega on palju reaalsem 1. juuliks 6,5-miljardiline lisaeelarve vastu võtta. «Vähemusvalitsus suudab seda tööd vedada ja punaseid jooni, mille joonistas läbirääkimiste käigus väga selgelt maha Rahvaliit, on praegu palju vähem,» leidis ta.
Homme on riigikogus esimesel lugemisel veel eelmise võimuliidu kokku lepitud 3,4 miljardi kroonine eelarve. Kokkuleppeid on 6,25 miljardi jagu, kuid IRLi hinnangul tuleb leida võimalusi kasvatada valusat summat 6,5 miljardini.
IRLi volikogu alustab konsultatsioone rohelistega, kes teatasid eile valmisolekust riigieelarvet tasakaalustada. Rohelistel on ka valmis oma ootused ja ettepanekud. Näiteks ei toeta nad riigieelarve kasvatamist elanike tarbimismaksude kasvuga, kuna see suurendaks ebavõrdsust ja võib tekitada lisaprobleeme. Samas sooviksid rohelised oluliselt tõsta saastetasusid.
Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsusel on riigikogus kokku 50 kohta, rohelistel sarnaselt Rahvaliiduga kuus kohta. Ka 56-liikmeline otsustusjõud võib kujuneda riigikogus üsna ahtaks.