Kuigi üldine avariide hulk liikluses on viimasel viiel aastal vähenenud, ei ole samavõrd vähenenud pensioniealistega toimunud liiklusõnnetused ning nende osakaal on vaikselt tõusmas.
Eaga kasvab risk sattuda liiklusõnnetusse
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
1. august 2013, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2008. aastal moodustasid üle 65-aastastega juhtunud õnnetused 11–12 protsenti kõigist õnnetustest, siis nüüd on see 14 protsenti – sinna hulka on arvestatud nii sõidukite kui ka jalakäijatega juhtunud õnnetused.
Eakatega juhtunud õnnetuste osakaal ei küündi siiski nooremate liiklejatega seotud õnnetuste lähedalegi. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul põhjustavad kahjusid endiselt eelkõige 20–35-aastased.
Samas paistab rahvusvahelistest uuringutest, et surmasaamise tõenäosus on üle 75-aastaste sõidukijuhtide hulgas kuni viis korda keskmisest kõrgem ja kaks korda kõrgem on ka raskete vigastuste risk.
Maanteeameti andmetel hakkab üldine õnnetusse sattumise risk järjepidevalt vähenema alates 40.–45. eluaastast ja pensioniea saabudes (tinglikult 65 aastat) midagi oluliselt ei muutu. Esimene tagasilöök tuleb pärast 70. eluaastat.
SARTRE (Safe Road Trains for the Environment – toim) 2011. aastal Eestis läbi viidud küsitlusuuringu järgi on üle 65-aastastest elanikest sõiduauto juhtimise õigus umbes 55 protsendil, aga näiteks 45–54-aastastest 84 protsendil. «Arvamine, et pensionär ei sõida, ei pea paika,» järeldas uuringu põhjal maanteeameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutusprogrammi talituse peaspetsialist Sirje Lilleorg.
Pensioniea saabudes väheneb aga aasta jooksul läbitud kilomeetrite hulk ligikaudu viiendiku võrra. «Selline muutus peaks kajastuma ka õnnetuste statistikas, paraku me seda ei näe,» lisas Lilleorg.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse talituse peaspetsialisti Marika Luige sõnul on vaja nii nagu kogu Euroopa vananevas elanikkonnas, ka Eestis pöörata rohkem tähelepanu eakatele liikluses. Rahvuslikus liiklusohutusprogrammis aastateks 2012–2015 nimetatakse eakaid liikluses riskirühmaks ja seda seisukohta toetab ka statistika.
«Igapäevaselt liigeldes paistavad meile silma eakad, kes vajaksid liiklusreeglite ülekordamist ning teadvustamist, kuna kõrge iga toob kaasa erinevaid tervisehädasid, nagu kuulmis- ja nägemislangus, reaktsioonikiiruse langus, medikamentide mõju, mis mõjutavad väga suurel määral ohutut liiklemist,» selgitas Luik. «Kõige tähtsam on eakateni viia arusaam, et nad ise tunnetaksid oma võimekust liikluses osalemisel. Üks asi on tõend, mis lubab sind liiklusesse, teine aga see, mida sa ise tunned.»
«Üle 65-aastasele juhile antav tervisetõend kehtib viis aastat ning ka selle aja jooksul võivad inimese vaimsed või füüsilised võimed muutuda. Terviseprobleemide ilmnemisel võiks perearst raviplaani kõrval hinnata ka seda, kas konkreetse haiguse või sümptomitega võib liikluses osaleda, ning vajadusel teha otsus, et mootorsõiduki juhtimine on vastunäidustatud,» selgitas politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Tuuli Härson.
Perearst Diana Ingerainen ütles, et ta ei anna sugugi kõigile oma patsientidele autosõiduks vajalikku tervisetõendit viieks aastaks, kui selleks on tervisest tulenevad põhjused. «Eakatele patsientidele olen andnud tervisetõendi ka ainult aastaks ning nad on olnud selle piirangu suhtes mõistvad,» ütles Ingerainen.